VESI
eriti ajaloolist konteksti silmas pidades, äärmiselt eksitav. Laias laastus on nii, et liinilaev on purjelaevaajastul saanud nimetuse merelahingu pidamise viisist (taktika), lahingulaev 19. sajandi lõpust kasutusele võetud raskete kahuritega sõjalaev. Koosistumisel sõjaväelastega kokkuleppele ei jõutud, ajalehe Sirp ja Vasar veergudel jätkus elav arvamustevahe-tus, kuni 1984. a oktoobris lõpuks sekkus Lennart Meri, kes avaldas pikema artikli (poolteist külge!) „Miks liinilaev banaane veab?“. Pautides lõpuni Mereleksikon pidi algse idee järgi ilmuma Eesti NSV 50. aastapäe- vaks 1990. Muutuv aeg tõi uued probleemid, aga õnneks ka uued võimalused. Alustamisajal oli nõue, et raamatus võib olla eesti materjali 22%. Me muidugi lootsime rohkemat. Raskusi oli andmete kättesaamisega: suur osa Eesti Vabariigi aegset trükisõna oli nn erifondis, mida sai kasutada vaid eriloa olemasolul. Sama piirang oli arhiivimaterjalide kasutamisel. Ning kui toimetusse olime saatnud artikli „America“ karikast, edastati peatoimetaja sõnum: „Mida te endast arvate! Peab olema suur artikkel purjetamisest NSV Liidus, väiksemad Eesti NSV ja Baltikumi kohta ja seda Ameerika oma paar rida.“
UUDISED Merekeele nõukoda sai 50
Foto: Martin-Erich Torjus
Merekeele nõukoja liikmed koos võõrustajatega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Info selle kohta, et on kaotatud tsensuur teatmeteostele, tuli kirjastu- selt 1990. aastal.
uba pool sajandit on Eestis tegeletud mereoskus- J sõnade korrastamise, täpsustamise ja populariseeri- misega, eesmärgiks merendusringkondades aktsep- teeritav ja eesti kirjakeele normide kohane merendus- terminoloogia. 1973. aastal moodustati Eesti Meremuuseumi juurde ühis- kondlikel alustel tegutsev merendusterminoloogia komis- jon merekeele hoidmiseks ja säilitamiseks, sest venesta- mise tingimustes hakkas eestikeelne oskussõnavara kadu- ma. 2005. aastal liiguti Veeteede Ametisse (2021. aastast Transpordiamet). Juubeli puhul avaldas meremuuseum oma kodulehel terminoloogiakomisjoni tööd tutvustava artikli „Merendusterminoloogia komisjonist merekeele nõukojaks“. 18. jaanuaril toimus sünnipäevareis, millest valmis ka raadiosaade „Meretund“, mida saab järelkuulata Kuku Raa- dio . 19. jaanuaril toimus Majandus- ja Kommunikat- arhiivist siooniministeeriumis kohtumine, kus tunnustati nõukoja liikmeid, meenutati nõukoja ajalugu ning vaadati otsa merendusvaldkonna tegemistele ja plaanidele. Tänapäeval arutleb merekeele nõukoda oskussõnade üle pidevalt ja nõustab soovijaid meili teel. Kord kuus toimuvate koosolekute järel vormistatakse teokiri (protokoll), mida saavad kõik huvilised vaadata Transpordiameti kodulehel merekeele nõukoja rubriigis.
Tänu majanduslikele raskustele saime armuaega, mis andis võima- luse täiendada olemasolevat uute artiklitega, rookida välja mõned tulipunased, kirjutada teksti sisse näiteks pool sajandit keelatud Vabadussõda ja väliseestlaste tegevust jne.
Raha-, paberi-, ladustamise ja paljundamise muredest aitasid üle mitmed merendusasutused ja isikud.
10. aprillil 1996 täpselt kell 10 astusid parvlaeva Mare Balticum (1996–2007 Meloodia) restorani kogunenud asjaosaliste ette president Lennart Meri ja kapten Alar Kask ning esitlus võis alata. Raamat ise oli kaante vahele saanud eelmisel päeval ja paar- kümmend kõige teenekamaks arvatut said kinkeeksemplarid kätte. Komisjoni esiklapse titevarvaste kastmisel toonitas Uno Laur oma sõnavõtus: „Mul on rõõm teatada, et viimasel koosolekul meremuu- seumis otsustasime üksmeelselt, et nii kena seltskonda ei saa kui- dagi laiali saata ning kuna tegemist jätkub, võtame järgmisena töhe meresõnastiku, mille järele on terav vajadus.” „Mereleksikon“ ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandena, selles on 3800 märksõna, rohkelt illustratsioone ja lõpus kolme- keelne sõnastik. Toimetuskolleegiumis olid oma ala tippspetsia- listid: Harri Õiglane, Enn Tarvel, Vello Tõnso, Arno Kask, Uno Laur, Tarmo Ojamets, Robert Kurgo, Leonid Parašin, Heino Gustavson, juhtivtoimetaja Olev Luhaveer, kujundaja Matti Pärk. Tänu tegijate entusiasmile oli kokku saadud oma aja teadmiste tasemel kogumik, kust võib leida nii 1. järgu kapteni Konstantin And- reuse kui kaugsõidukapteni Johannes Yllö, aami ja õõtsesummuti ja palju muud, mis nende vahele jääb, surnud hobuse nahast rääki- mata. Ja kasutamist-tsiteerimist leiab see tänapäevani.
Küsimuse korral võib päringu saata merendusterminoloo- gile aadressil . Malle.Hunt@transpordiamet.ee
Alates 2005. aastast hakkas komisjoni tööd koordineerima Veetee- de Amet ja jätkati merekeele nõukoja nime all.
44
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook