VESI
Lucie reisidest ja tema laevapere muljetest pole kirjeldusi. Küll on leidnud leheveergudele tee märkused meremeestele nii omase pahe, salakaubaveo kohta. Kui tavapäraselt on tollile vahele jäädud peente napside või tubakatoodetega, siis Luciel kukuti rohkem sisse siidisukkade smugeldamisega. Näiteks 1923. aasta 15. oktoobril oli laev tulnud kivisöega Leithist. Kolm päeva tegid tolliametnikud laeval põhjalikku kontrolli ja leidsid kõik korras olevat. Aga siis hakkasid linnas liikuma kuulujutud, et laeval on salakaupa, osa kraami juba linna toimetatud ja kauplustes müügil. Kriminaalpolitsei kontrollis tolliametnike töö üle ja leidis mehaanikute ja tüürimeeste juures deklareerimata siidikangaid, siidisukki ja naiste pluuse. Tollitrahvi tuli maksta 200 000 marka. Narva-Jõesuus otsis piirivalve läbi J. Brutuse korteri ja leidis 92 paari siidisukki. Need oli varjule toonud kaks Lucie laevameest. Pärnus kukkus 1925. a kinni Lucie pealt tulnud naisterahvas 36 paari siidi- sukkadega ja tema kodust leiti veel hulk tollitempliteta kraami. Trahvi määrati 31 500 marka või maksujõuetuse korral kaks kuud aresti. 1926. a jäi Narva-Jõesuus vahele teise tüürimehe Krabo abikaasa Ludmilla 35 paari sukkade ja 48 siidsalliga. Siidisukapaar maksis tol- lal 200–300 marka. Keskmine päevapalk oli 1926. aastal mees- töölistel 224, naistöölistel 141 marka, kusjuures alla 200 marga sai naistest 87%. Seega tollal moes olnud siidisukki ei saanud iga nais- inimene endale lubada. Päris ilma peente napsideta ka ei saadud, 1922. a tabati sadamas laeva teine tüürimees Aleksander Männapso, kes tahtis salaja neli pudelit „väljamaa viina“ maale tuua. Laevameeste palgad olid 5000– 6000 marka kuus, millest tuli tasuda ka söögiraha ja mitte kõigil ei olnud meretööd aasta ringi. 2. veebruaril 1926 müüdi Lucie 3400 naelsterlingi eest, omanikeks said AS Tallinna Laevaühisus 2/5, kaugsõidukapten Johannes Teng 2/5 ja kaugsõidukapten Voldemar Jaanberg 1/5 osaga. Käsmu kap- tenilt Joost Paadimeistrilt saadi 500 naela laenuks. Laev sai nimeks Pakri, kaptenisillale asus Voldemar Jaanberg, Jo- hannes Teng esimeseks tüürimeheks. Hakati valmistuma propsi- laadungi saatmiseks Hulli. Juba esimese reisi alguses juhtus tõsine avarii (mis vanale laevale ei jäänud mitte viimaseks). 15. aprillil „jook- sis Pakri jäälõhkujale Suur Tõll ahtrisse ja purustas endal vööri plaa- did ära“.
tud esimesed ühisettevõtted: 1920. a mais registreeriti Londonis United Baltic Corporation, Joh. Pitka & Sons oli 1921. a registree- rinud Briti–Eesti laevasõidu liini. Lucie ost vormistati F. Wirro ja F. Boyseni nimele. Ferdinand Virro oli Tallinnas alustanud kinnisvaraäri ja nahatööstusega. F. Boysen esindas Prantsuse nahatööstusettevõtet, kelle kaudu oli valitsus otsustanud osta suurema partii tallanahka, millest Eestis oli suur puudus. Peetri (Noblessneri) tehases tehti laevale kapitaalremont. 3. novem- bril 1920 tuli Lucie sealt kaubasadamasse, et hakata laudu laadima. Nädala pärast oli ligi 400 standarti (1 standart loeti võrdseks ca 3 tonniga) pardal ja kapten Georg Kaup oma 24-liikmelise mees- konnaga võttis kursi Londoni. Seal oli järgmise laadungi saamine lootusetu, sest konjuktuur oli äärmiselt ebasoodne, prahirahad madalad ja konkurents oli äärmiselt terav. Suunduti Dunkerque'i, kus õnnestus sõlmida prants- lastega kaheks aastaks . Hakati kaupa vedama Gibraltari, ajaleping Marseille'sse, Orani, Algeri, Istanbuli Vahemeres ning Novorossiis- kisse Mustal merel. Laevasõitudest kirjutati ajakirjas Laevandus: „Imestada pole laewasõitude üle midagi. Ka see reis pole midagi iseäralikku, sest ammu ju eestlased meremehed sõitnud neid teid, kuid huvitav on see kui esimene reis „Eesti plagu all“. Igal pool oli esimine küsimine lipu kohta, seda tegi ka Marseille loots. Seda haruldasem, et ka laeva sadam oli eestikeelne – Tallinn, nagu ta ka olema peab. Seega on meie wabariigi laew meie lipu kunni Afrikani wiinud; Konstantinoopolis, selles rahwastewahelises linnas, teiste merilippude kõrwal ka meie oma lehwiwad.“ Tagasi kodusadamasse jõuti 11. septembril 1922. Kivisöelaadung lossiti ja laev läks dokki. Aasta lõpul jõuti teha veel üks reis Inglismaale Triigi ja Nööriõue randadest⁴ laaditud propsidega Šotimaale Bonessi. Tagasiteel Tallinna kivisöelaadungiga tehti Hulli Alexander-dokis avarii, sõideti kaiseina sisse. Vigastused parandati kohapeal ära, Tallinnas vormistati müük Põhja-Eesti Laevaühingule, kus F. Wirro endiselt peaosanik ja esinduse asukoht oli Tallinnas Merepuiesteel nr 5, kus oli ka Tallinna Laevaühisuse peakorter, kes oli siis laeva korrespondentreederiks ⁵ . Söevedu Inglismaa ja Šoti- maa sadamatest ning vabalinnast Danzigist jäigi Lucie põhitege- vuseks. Üks reis kestis tavaliselt nädalapäevad, lossimiseks- laadimiseks kulus nädal-kaks. Tihtipeale oli ajakava nii pingeline, et kodusadamasse jõuti alles pühadelaupäevaks, kas jõululaupäevaks või vana-aastaõhtuks. Inglismaale veeti puukaupa nii Eesti kui ka Rootsi ja Soome sada- matest. Suurbritannias olid peamised sadamad Šotimaal Granton, Leith, Dundee, Bruntisland, Grangemouth, Inglise idarannikul Seaham ja Hull (täisnimega Kingston upon Hull). Seal oldi tihtipeale koos Tallinna Laevaühisuse laevadega, kes enamasti sealt sütt võtsid. Muidugi veeti ka muud kaupa, näiteks linu Belgiasse Genti.
Pakri, endine Luise oli veel üks „esimene“. Nimelt korraldati teenekale meresõitjale esmakordselt Eestis ka matused.
19. novembril 1934 oli ta teel laualaadungiga Inglismaale jooksnud udus Osmussaare ja Pakri vahel Neugrundi madalale. Laev sai põhjast tugevasti vigastada, hakkas vett sisse laskma ning pärast dokiülevaatust otsustati, et teda ei tasu enam remontida. Ta oli sellal üks vanemaid laevu. 1935. a müüdi Pakri Danzigi vanarauaks. Vana laeva nagu ei tahetud lammutamisele saata, pea nädalapäevad tegi tormiilm väljasõiduks takistusi. Pakriga slepis alustas teekonda Balti Päästeseltsi päästelaev Gladiator, mis oli pukseeritavaga ühevanu- ne. Viimase merereisi tegi kaasa ka Pakri kapten alates 1926. a. Voldemar Jaanberg.
⁴ Need olid ühed Saaremaa randadest, kuhu veeti kokku paberipuid, propse, liipreid, küttepuid. ⁵ Laeva omanike volitusel tegutsev laevaühingu tegevjuht.
48
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook