Teejuht kevad 2023

Foto: Nuti Grupp

Loomingulistel sudokudel pole piire Sudoku maailmameistriks saamine ei erine teistes valdkondades maailma parimaks saamisest. „Tippu jõudmiseks peab kogu aeg harjutama, et omandada vilumus. Kõige raskem on leida motivat- siooni: lihtsam on õhtu otsa telekat vaadata ja süüa, aga selle asemel tuleb sudoku kätte võtta ja seda lahendada. Samuti on vajalik ambit- sioon – kui tahta olla Eesti meistrivõistlustel esimeses otsas, siis piisab, kui lahendada klassikalisi sudokuid. Kui aga on soov jõuda maailma tippu, tuleb mugavustsoonist välja astuda ja lahendada ka selliseid variante, mida võib-olla nii hästi ei oska,“ selgitab meister. Praegu seisnebki tema trenn nii klassikaliste kui ka eri tüüpi üles- annete korrapärases lahendamises. Klassikaliste ülesannete abil suureneb kiirus, muude ülesannete lahendamisega vilumus eri variantidega toime tulla. Maailmameistrivõistlustel on klassikaline sudoku vaid ühes voorus, kus tuleb järjest ära lahendada kindel arv 9 × 9 mänge. Kõik teised voorud põhinevad samuti klassikalisel sudokul, kus on numbrid ühest üheksani, kuid seal on ka lisatingimused. Näiteks ei tohi sama- sugused numbrid nurkapidi kokku puutuda või järjestikused numb- rid kõrvuti asuda. Loomingulisemates voorudes pakutakse lahen- damiseks uuenduslikke sudokuid, mille korraldajad on võistluseks välja mõelnud. Muu seas on võistlejaid üllatatud nii 3D- kui ka tükki- dest kokku pandavate sodukudega. „2016. aastal lahendasime näiteks viit kohakuti olevat sudokut, millest mõnes on augud sees ja sobiva numbri saab alumisest sudokust,“ selgitab Vunk. Puhkusel olles maailmameistriks Võistluseks valmistumine toob kaasa tavapärasest erineva elurütmi. Oktoobris võttis Vunk sudoku maailmameistrivõistlusteks kolme- nädalase puhkuse. Neist kaks nädalat oli ettevalmistusaeg, mil võistleja sai juhendi ja teabe, mis tüüpi ülesandeid võib oodata. Siis sai ta neid läbi lahendada ja kaaluda erinevaid nõkse. „Muidugi ei tohi liiale minna, vaid tuleb piisavalt puhata ja lahendamisisu hoida. Ei tohi juhtuda, et lahendad võistluseelsel õhtul viis tundi ülesandeid ja siis ei taha neid rohkem nähagi,“ märgib Vunk. Kolmandal nädalal oligi võistlus ise. Võistlusreisid on viinud Tiit Vungi nii üksinda kui ka koos abikaasaga tervesse maailma. Tänavu toimusid maailmameistrivõistlused Poo- las Krakówis, aga esimest korda jõudis Vunk esikolmikusse 2011. aastal Ungaris, 2014. aastal saavutas Inglismaal teise koha, aasta hiljem kordas tulemust Bulgaarias. Esimene maailmameistritiitel tuli 2016. aastal Slovakkias, 2017. aastal pälvis ta Indias taas teise koha ja sel reisil käis ta ka Sri Lankal. Võistlused ise tähendavad muu hulgas aga ka sõpradega kohtumist, sest tipus on läbi aastate valdavalt sama seltskond. Tänavu saavu- tas teise koha Hiina esindaja Dai Tantan, kellega Vungil käib tihe rebimine, aga keda ta peab ka oma heaks sõbraks. Poolnaljaga oli neil selle aasta võistlusele minnes unistus, et üks neist võiks saavu- tada esimese koha, teine teise – ja nii läkski. Kuigi seekord jäi peale Eesti mees, tõdeb ta, et oleks võinud ka täpselt vastupidi minna.

Tiit Vunk hakkas möödunud aasta sügisel välja andma enda koostatud ülesannetega ajakirja Nuti Lihtne Sudoku. Väljaanne sisaldab 6 × 6 sudokuid, mis on sobivad just alaga alustamiseks. Siinkohal on ka lugejal võimalus end proovile panna, et näha, kui kiiresti ta suudab ülesande lahendada.

Valitseval maailmameistril kulus lahenduseni jõudmiseks:

23,67 sek

25,53 sek

28,04 sek

23,21 sek

kõvasti kogemusi saanud ja edasi arenenud. Minu arvamus ei ole muutunud: 2 + 1 süsteem on hea lahendus, kuid ei sobi kõikjale. Palju sõltub sellest, milline on teelõigu liiklus ja sõitjate vajadused,“ sõnab Vunk. Juhuste kaudu sudokuni Teedeplaneeringute kõrval suhtub Tiit Vunk samasuguse põhja- likkusega sudokude lahendamisse. 1970ndatel Ameerikas leiuta- tud, kuid Jaapanis populaarseks saanud numbrimängu juurde jõu- dis ta üsna hilja teiste hobide kaudu: „Mulle meeldis mängida kabet. Jõudsin küllalt heale tasemele ja käisin ka turniiridel. Seal sattusin kokku inimesega, kes tegeles mõttemängudega ja 2008. aastal kutsus ta ka mind Eesti meistrivõistlustele.“ Mõttespordi meistrivõistlustel olid klassikalised alad nagu kabe, male, mälumäng, bridž ja sudoku. „Kabet ma oskasin, male ja bridž olid nõrgemad, mälumäng kuidas kunagi, aga sõber arvas, et sudoku võiks mulle sobida. Mulle on tegelikult lapsest saati numbrid meeldinud ja matemaatika oli mu lemmikõppeaine,“ kinnitab Vunk. Esimesel võistlusel saavutas mees tagantpoolt kolmanda koha või oli isegi eelviimane. „Sain aga selle käigus aru, et olen võistlus- himuline ja ambitsioonikas, nii et ostsin endale esimese sudoku- ajakirja ja hakkasin harjutama. Peatselt hakkasin ka aega võtma ja see paranes järjest, nii et arenesin väga kiiresti.“ Ala hakkas niivõrd meeldima, et Vunk lahendas sudokuid pea igal õhtul. „Tol ajal mul peret veel ei olnud, nii et aega sellise hobi jaoks oli laialt käes. 2009. aastal Eesti meistrivõistlustele minnes pääsesin juba Eesti koondisesse ja saavutasin teise koha.“ Meistritiitlini jõudis Tiit Vunk esimest korda 2011. aastal.

TEEJUHT / NR 5