MAA
liiklussagedus on 20 000 autot ööpäevas, on see omaette katsumus, kuidas liiklust ehitamise ajal suunata.
Millised olid ehitamise suurimad komistuskivid ja kuidas neist üle saite? Keerukaks tegi töö peamiselt see, et ehitasime linnakeskkonnas, kus liikluskoormus on suur. Polnud sellist luksust nagu maanteel, kus valmiv tee kulgeb sirgelt läbi maastiku. Töödes osales palju ettevõtteid, liiklust tuli ümber suunata ja seda nii Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa kui ka Valga suunal. Mõjutatud said kohalikud ärid. Tipptundidel ja pühadeperioodil oli lõigul suur liikluskoormus, seega pidi tööde plaani hoolega läbi mõtlema ja töö etappideks jagama. Lõpuks olid kinni vaid väike lõik Aardla tänaval, kus trassitöid tehti 5–6 meetri sügavusel ning väike lõik Riia ringist Optika tänava rist- mikuni, kuhu rajati kaks jalakäijate eritasandilist läbipääsu. Lisaks nihutati senine Optika ristmik Aardla tänava ristmikule: kaks teede ristumist viidi ühe ristmiku alla kokku. Pidime arvestama ka sellega, et linnas muutuvad olud pidevalt: juur- de tuli kiirlaadijatega laadimispunkt autodele, lisaks jalgrattaring- luspunkt. Ka trasside puhul oli üllatusi, sest nii mõnedki lahendused puudusid vanadelt plaanidelt: näiteks on plaanil märgitud toru asukoht, ent kaevates selgub, et selles paigas toru ei ole. Niisuguste asjadega peab arvestama, võib tulla üllatusi, mis veidi plaane segi löövad, ent tähtis on olla paindlik ja olukorrale reageerida. Tegelikult on hea, kui lahendusvariandid on ette läbi mõeldud. Mitte vaid plaan A ja B, vaid ka plaan C ja D. Ümberplaneerimine on sellise suure objekti juures paratamatu. Nii tellija kui ka Tartu linnavalitsus ja ehitaja pidid pidevalt mõtlema, kuidas liiklejaid ehitustöödega minimaalselt segada, nii autoliikluse, bussiliikluse, jalgrataste kui ka jalakäijate seisukohast vaadates. Lõpuks oli meil ühe objekti raa- mes laual ca 115 erinevat liikluskorralduslikku joonist – olgu võrdlu- seks öeldud, et siinsamas kaustas oleva 2 + 2 teelõigu jooniseid on samal ajal 10. Etapilisus ja juppide kaupa ehitamine on alati keeruli- sem ja muudab mastaapi. Mis on muutunud liikluses paremaks? Olen ka ise erinevatel kellaaegadel ringristmikku läbinud ja muutus paremuse poole on tuntav. Praegune lahendus sunnib juhte ringrist- mikku varasemast veidi aeglasemalt läbima, kokkuvõttes on see hästi mõjunud. Ka jalakäijad on nüüd teisel tasandil, maa alla on rajatud jalakäijate läbipääsud, seega ei ole autojuhtidel vaja nii palju ootamatuste pärast muretseda. Näha on, et väikseid plekimõlkimisi on vähem. Peame veel lisama dubleerivaid markeeringuid teekattele, et oleks veel selgem, kust ja kuhu saab pöörata – selleks ootame soojade ilmade saabumist. Avasime ristmiku vahetult enne talve, seega lumeta oludes jäi harjumisaeg liiklejatele pisut väheseks, liiklusmärke paigaldati nii novembris kui ka detsembris. Teiste tööde näitel teame, et harjumine võtab omajagu aega, siiski on praegune lahendus nii läbilaskelt kui ka ohutuselt eelmisest parem. Millised olid suuremad ehituslikud väljakutsed? Mahukaim töö oli Riia viadukt, just sealsed betoonitööd panid paika objekti ehituskestvuse. Suurim raskus oli siiski planeerimine, et muuhulgas saada Riia viaduktilt võimalikult kiiresti liiklus üle. Kui
Ajamahukad olid ka väljakaeved, trassitööd viisid kohati 5–6 meetrit maa alla ja arvestada tuli väga erinevate trassidega, oli nii sidekaab- leid, gaasitorustikke, vee- ja sadeveekanalisatsiooni, trassid kul- gesid kohati risti-rästi, tagasitäitmine tehti kihtide kaupa. Tehnilises osas oli ajamahukam raudtee alt läbipuurimine: selgus, et raud- teetammi alumistes kihtides olid suured kivid, seega kulus selleks tööks umbes kuu aega kauem, kui algul planeerisime. Teistest tüüpilistest tee-ehitusobjektidest eristub Riia tänava ring- ristmiku rekonstrueerimine ka selle poolest, et selle objekti rahalisest mahust moodustavad suurema osa mitte otseselt tee rajamisega seotud tööd, vaid sellega seotud rajatiste ehitamine – viaduktid, tunnelid, müratõkkeseinad, samuti tehnovõrgud. Ehitus langes keerulisse aega: kas kardetud materjalipuudus oli ka tegelikkuses murekohaks? Seisime silmitsi samade raskustega, mis teistelgi 2020. aastal lepingustaadiumisse jõudnud objektidel tööd pingestasid: hinna- tõus oli suur, turgu mõjutasid nii koroonaviirus kui ka sõda Ukrainas, mitmed tarneahelad sulgusid, Venemaa ja Valgevene tooteid ei saa- nud enam kasutada, uute tarneahelate tekkimine ja stabiliseerumine võttis aega, ka terase hinnad tegid hüppe üles. Seega tuli töövõtjaga koos kohati töid ümber planeerida ja materjale just Riia ringile suu- nata.
Tarne puhul väga suuri probleeme kokkuvõttes ei tekkinud, ent töö läks kallimaks, selle vastu midagi ei saanud.
Veidi saime pikemates lepingutes töövõtjale hinnatõusu kompen- seerida, suurusjärgus 4,6% ja õnneks oli ka Tartu linnavalitsus enda osas nõus samaga töövõtjale vastu tulema. Millega kokkuvõttes rahule jäite ja mida saanuks ehk paremini? Meil oli viie lepinguosalisega keeruline leping, ent kõik osalised olid valmis omalt poolt pingutama ja panustama. Töötempo oli kiire – vaid 21 kuud –, ent töövõtja suutis eesmärkidest kinni pidada ja kokkuvõttes on tööde kvaliteet hea. Projekti on kaasatud suur hulk osalisi – on hulgaliselt kommunikat- sioonide valdajaid, koostöö käis ka Eesti Raudteega, sest raudtee alt oli vaja läbi viia sadeveekollektor, lisaks on palju kinnistuomanikke, asutusi ja eraisikuid, kelle äridele ning kodudele pidi tagama pideva juurdepääsu. Arvan, et õnnestumise aluseks oli hea eeltöö ja hea kaasamine, seda nii projekteerimistingimuste, ehitusloa menetluse kui ehitamise puhul. Nii said kohalikud elanikud ja objektiga piir- nevate ettevõtete esindajad muu hulgas infot ka otsepostituste kaudu ja õigeaegne teavitamine vähendas tunduvalt võimalikke pingeid. Sellises olukorras tuleb kogu aeg suhelda ja infot anda. Lõpptulemusega võime rahule jääda, suuri apsakaid ei juhtunud ja midagi hinge kripeldama ei jäänud. Olime valmis selleks, et tegeleda tuleb erinevate liiklejate probleemidega, ka liiklejate rahulolema- tusega, ent hanke koostamiseks võeti vajalik aeg, projekt oli hea, omanikujärelevalve aitas toimuvat ohjata, ehitaja tegi tublit tööd, kokkuvõttes sujus töö hästi. Partnerite vahel oli mõistlik ja asjalik koostöö. Seni on kasutajatelt tagasiside hea, nurinat on pigem mõ- ned üksikud korrad.
58
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook