MAA
TRUUBID JA SILLAD
Kus lõppeb truup ja kust algab sild?
22 000 truupi Eesti riigiteedel on ca
Elo Kook , Transpordiameti kommunikatsiooni- ja turundusosakonna peaspetsialist
Kus lõppeb truup ja kust algab sild? Küsimusele otsisid vastust Transpordiameti taristu varahalduse osakonna töötajad ja praktikant, kes hindasid selleks ligi 250 suuremõõtmelise truubi seisukorda.
ranspordiameti taristu varahalduse osakonna sillaanalüü- T tiku Olari Valteri sõnul oli truupide hindamisel kaks eesmärki: koguda truupide kohta andmeid ja kaardistada nende seisu- korda ning üle vaadata ja paika panna see, kuidas täpselt tuleks eris- tada silda truubist. Olari sõnul on varem silda ja truupi tee seisundinõuete määrusest tulenevalt eristatud ava läbimõõdu põhjal: kolmemeetrise ja suu- rema läbimõõduga rajatised liigitati sildadeks ning väiksemad olid truubid. See aga tekitas olukorra, kus palju objekte liigitati truupideks ning tõsteti sildade nimekirjast välja, sest need ei täitnud kolme meetri nõuet, kuigi mitmed neist olid ehitatud sillaprojekti järgi ja vajaksid sildadega sarnaselt regulaarset ülevaatust ja hooldust. „Meil oli olukord, kus täiesti identse välimuse ja omadustega objek- tid liigitati kord sildadeks ja kord truupideks vaid mõnesentimeetrise erinevuse pärast,“ lisas Olari. Vajaliku hoolduse puudumise tõttu on mitmed truupideks liigitatud objektid sellises olukorras, kus need tuleb varsti osaliselt või täielikult ümber ehitada või konstruktsioon välja vahetada. Kuidas eristada truupi sillast? Olari koos meeskonnaga pani paika uued põhimõtted, mille järgi eristada truupi sillast. „Jõudsime järeldusele, et truupi ja silda tuleb eristada ennekõike nende konstruktsiooniliste eripärade ja elemen- tide järgi,“ ütles Olari. Sillal on seinad, võlv ja lagi. Samuti on sillal looduslik põhi, näiteks jõesäng. Erandiks on mõned konstruktsiooni tüübid, näiteks torusillad, millel on põhi olemas. Sillakonstruktsiooni puhul koondatakse jõud konkreetsetesse arvutatavatesse piirkon- dadesse. Truup aga on sümmeetrilise läbimõõduga lülidest või pide- va tootmise toimega rajatud elementidest konstruktsioon, mille
puhul suunatakse jõude ümber kogu perimeetri ulatuses. Truubitoru on tehtud üldjuhul betoonlülidest, plastikust või valtsitud terasest. Truupi iseloomustab kõige paremini kogu ümbermõõdu ulatuses ühtlase ja jätkuva materjali kasutamine „Seisukorra määramisel proovisime tulla truupe hinnates sammu kaupa allapoole. Katseta- sime, millise piirini saame kasutada truupide hindamiseks sama loogikat nagu väikeste sildade puhul. Jõudsimegi oma loogikaga sinnani, et truubi ja silla eristamine ei sõltu kuidagi ava läbimõõdust, vaid teistest omadustest.“
Fotod: Transpordiamet
Pilpa sild, mis enne ülevaatust oli liigitatud truubiks. Olemas on sillale iseloomulikud omadused: loomulik põhi ja võlv. Hindamiseks valiti ligikaudu 22 000 registris olevast truubist umbes 250 suuremamõõdulist truupi, mille ava oli vähemalt 1,5meetrise läbimõõduga. „Kogemustele tuginedes oli alust arvata, et nende objektide seas on palju selliseid, mida tuleks liigitada pigem silda- deks,“ ütles Olari. „Väga suure töö tegi ära meie praktikant Kristel Aruste, kes otsis registrist välja objektid, kandis need kaardile, ning käis kõigi juures kohapeal, et need ka üle vaadata ja hinnata.“
66
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook