peakontorisse Valgel tänaval ning põhivaldkondade meeskonnad ja majad unustati. Nüüd ongi kahjuks just teised majad – Teelise, Heli ja Lume tänavas – täitsa tühjad. See on minu jaoks mure ning prae- guse juhtkonnaga oleme kokku leppinud, et põhivaldkondade teenistuste juhid peaksid tagasi liikuma oma valdkonna majja: teehoiu inimesed Teelise tänavale, merenduse inimesed Valgele tänavale ja lennunduse inimesed jätkavad Lõõtsa tänaval. Ühtne meeskond on minu ootus ja nägemus iga valdkonna juures. Millised on olnud positiivsed kogemused? Positiivsust olen saanud veidi enam just regioone külastades, kus tegutsetakse ühtselt edasi ning käiakse ka rohkem kontorites kohal. Positiivne üllatus on seegi, et meie inimesed on väga aktiivsed tagasiside andmises, küsitlustes ja arutlustes osalemises. Napilt enne minu tulekut tehtud organisatsiooni tervise- või rahulolu uuringu tagasiside lahtisi kommentaare oli üle 200 lehekülje. Väga hea, et inimesed on valmis jagama nii kriitikat kui ka positiivset tagasisidet. Ka praeguse struktuurireformi ettevalmistamise tagasiside küsitlu- sele saime vastuseid ligi 50 lehekülge. See näitab, et inimestel on tahe olemas ning ollakse valmis kaasa rääkima oluliselt laiematel teemadel, kui ainult oma töökohaga seonduvalt. Inimeste aktiivsus teeb tõesti suurt heameelt. Milline on Transpordiameti tulevik? Milliseid muudatusi võib lähiajal oodata? Eks maailm ongi pidevas muutumises. Peame olema organisat- sioonina valmis muutustega kaasa minema, neile reageerima või end nendega kohandama. Kindlasti ootab meid ees sisuosakondade tehnoloogiline areng. Juba eksamineerime isejuhtivaid sõidukeid, meie vetes on ise- juhtivad või poolautonoomsed laevad jms. Merenduse valdkonnas on väga põnev teema viienda parvlaeva tellimine – millised tehno- loogiad peaksid olema uuel laeval. Kas tegemist saab olema elektri- või vesinikulaevaga, on see poolautonoomne vms? Nutikust ja tehnoloogia arengut on meie ümber hästi palju. Riigiamet ei saa olla innovatsiooni vedaja, ent kindlasti ei tohi me ka olla innovatsiooni pidurdajad. Peame olema valmis kiiresti rea- geerima, vajadusel kohandama nii seadusandlust, õigus- kui ka liikumisruumi. Sõlmime uued kokkulepped, kuidas peaksid liikuma ja milliseid reegleid arvestama kergliikurid, kuidas nutikad laevad suhtlevad meie olemasolevate laevadega, nutipoid jne. Oluline on kaasas käia IT-maailma arenguga. Ma soovin asutuses jõuda kokkuleppeni, et Transpordiamet võiks olla kõige innovaatilisem riigiamet. Arenev tehnoloogia meie ümber dikteerib, et meiegi tegemised peavad olema nutikamad ning efektiivsemad läbi IT-lahenduste ja süsteemiarenduste. Tahame jõuliselt panustada IT-maailma arendamisesse meie organisat- sioonis. Kindlasti ei kao inimeste roll, sest nemad ütlevad, mida süsteemid tegema peavad.
Millised on sinu esimeste kuude muljed Transpordiametist? uur õnn ja rõõm on tagasi olla ning jätkata sellega, mis kaks S ja pool aastat tagasi pooleli jäi. Mul oli ja on oma visioon, kuhu Transpordiametiga liikuda. Mul on hea meel, et alles on palju toredaid endisi kolleege nii Maanteeameti kui ka teiste ametite poolelt, kellega koos ühend- ametit ette valmistasime. Loomulikult on kahju headest kolleegi- dest, kes on vahepeal valinud oma tee väljaspool organisatsiooni. Aga tuleb edasi minna, sest olnut muuta ei saa ja õigem ongi pigem tulevikku vaadata. Transpordiamet jätkab oluliste funktsioonide täitmisega ning kõik meile määratud ülesanded tuleb täita. Loomulikult otsitakse kõiki- des organisatsioonides säästlikkust, kestlikkust, nutikust, efektiiv- sust. Siingi on seda tehtud – mõnele teemale on jagunud liiga palju tähelepanu, mõnele liiga vähe. Nüüd on meil uus võimalus koos juht- konnaga sihte seada ning teha asju paremini, täpsemalt ja sihitatumalt. Nii et mina olen väga lootusrikas ja vaatan tulevikku optimistlikult . Põnevad eesmärgid ootavad meid lähiaastatel ees igas valdkonnas, nii et seljad kokku, meeskond ühtseks, hea tööõhkkond, inimestel on jätkuvalt tahe olemas ja sära silmis – siit saab edasi minna. Milliseid üllatusi oled kogenud? Elame viimased paar kolm aastat kogu aeg kriisides, aga kriisi haldus, juhtimine ja sellest väljatulemine ei ole siin asutuses minu arvates väga hästi õnnestunud. Ennekõike üllatab ja teeb nukraks, et Covid-19 on meie maailma nii palju muutnud ning paljud meie inimesed ei olegi tööpostidele tegelikult tagasi tulnud. Väga suures mahus tehakse ikka veel kaugtööd. Oma esimestest sõnavõttudest alates olen öelnud, et riigiametis töötavad inimesed peaksid enam olema töö ajal kontorites ja kättesaadavad. Loomulikult tänapäevased vahendid võimaldavad meil töötada maakodus, pargis või kohvikus, aga võib-olla ei ole see riigiameti puhul kõige mõistlikum ja ei saa olla valdav. Kaugtöö on oma jälje jätnud ka mõnede teenistuste, osakondade ja üksuste ühtsustundele – seda on oluliselt vähem, kui võiks olla. Viimase paari aasta jooksul on töötajate vahetumine asutuses, olnud ca 25–30%, seega võib uuel alustaval töötajal olla keeruline sisse elada, kui ta pole oma kolleege ega juhte näinudki füüsiliselt viimase kahe aasta jooksul. Koroona lõppes minu jaoks kaks aastat tagasi ning ise olen kogu selle aja praktiliselt iga päev tööl käinud kontoris. Loodan, et meie kolleegid võtavad seda arvesse ja naasevad üha enam kontoritesse. Kui Transpordiametit loodi, polnud ette antud lahendust, kuidas peaks toimuma töö eri valdkondade üleselt ja vahel, aga ka füüsiline paiknemine kontorites oli vaja kokku leppida. See oli paras proovikivi uutele juhtidele. Transpordiametis lepiti kokku, et juhtkond asus
Näeme sedagi, et meie teenuseid kasutatakse üha enam e-tee- ninduse kaudu. On oluline, et inimese jaoks oleks võimalikult lihtne
7
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook