Euroopa lennundusalast seadusloomet juhatav Gerli Rebane usub, et lennata võib puhta südametunnistusega, aga seda tasub teha mõtestatult. ASA õigusnõunik Gerli Rebane tõestab, et osalemiseks len- E nundusvaldkonna seadusandluse koostamises ei pea inime- ne olema tingimata lennundust õppinud, küll aga tuleb leida enda jaoks midagi, mis lennunduses paeluks ja mis lükkab tagant selle valdkonna hea tuleviku eest seisma. Õhuruumi kasutavad väga erinevad huvigrupid, kusjuures tradit- siooniliste lennukite ja helikopterite asemel toob aeg juurde üha uusi mooduseid, kuidas lennata. Näiteks viimastel aastatel on kiiresti kasvanud mehitamata lennumasinate pealetung, uus valdkond vajab aga ka uut seadusandlikku regulatsiooni. Nii on Euroopa Lennundusameti õigusosakonna töötajatel hulgaliselt tööd, mis seondub olemasoleva seadusraamistiku täiendamise ning uute regulatsioonide loomisega. Peamiseks eesmärgiks on ikkagi see, et kõikidel õhuruumi kasutajatel oleks ohutu toimetada ning et kõik moel või teisel lennata soovijad taevalaotuse alla probleemideta ära mahuksid. Raske algus tõi tänapäevani kestva kutsumuse Juristiharidusega Gerli Rebane töötab Euroopa Lennundusametis (EASA) õigusnõunikuna, kelle töö hõlmab lennundusvaldkonna n-ö tehnilise poole seadusloomet. Viimasel viiel aastal elab ja töötab ta Saksamaal Kölnis ning kuulub nende eestimaalaste hulka, kes on oma eluolu sättinud nii, et kodu- maale satubki ta vaid paar korda aastas, enamasti jaanipäeva ja jõulupühade ajal. Peamiselt põhjustas sellise elukorralduse koroonapuhang, mis kõigile reisimistele niikuinii piiri ette tõmbas. Aga uhkust kodumaa üle hoiab ta ka oma Kölni kodus au sees, sini- mustvalge lipp on rõdul kogu aeg lehvimas ja hiljutist vabariigi aastapäeva tähistas Gerli Rebane koos Eestist külla tulnud sõpra- dega. Kohapeal on lisaks talle töötamas veel kaks inimest Eestist, seega on võimalus alati ka kodustel teemadel muljeid vahetada. „Praeguse töö juures meeldib mulle väga see rahvusvaheline selts- kond, kes siin koos on. Kokkupuude eri riikidest inimestega muudab töökeskkonna hästi põnevaks,” räägib Rebane. „Minu kolleegid siin õigusosakonnas on Prantsusmaalt, Saksamaalt, Islandilt, Ungarist, Portugalist. See rahvaste paabel on tore koht, kuhu iga päev tulla.” Lennundusse jõudis Gerli Rebane 2005. aastal, mil alustas toonases Lennuametis töötamist juristina. Ja nagu elus ikka, sai ka see samm astutud pooljuhuslikult. Toona ühes väikeses õigusbüroos töötanud Gerli Rebane luges ajalehest töökuulutust, et Lennuamet otsib juristi. Tundus huvitav, otsustas kandideerida ja ennäe – ühel ilusal päeval leidis ennast Lennuameti kontorist, mis toona asus Rävala puiesteel, sealse väikese meeskonna keskel.
„Tuleb tunnistada, et sel hetkel ei teadnud ma lennundusest suurt midagi, polnud isegi lennanud veel selleks ajaks teab mis palju kordi,” meenutab ta karjääri algusaega. „Aga juriste on lennunduses, nii nagu tegelikult igal alal, alati vaja. Nii vajab juriidilist nõu lennukite sertifitseerimine, droonide järjest agaram kasutamine jmt teemad. Töö ja kogemustega tulevad ka teadmised lennundusse puutuvate nüansside kohta.” Algus oli raske. Kuigi toonaseid uusi kolleege meenutab Rebane hea sõnaga – nad olid hästi sõbralikud, aga arusaadavalt kulus mõnin- gane aeg, et võtta omaks hoopis väljastpoolt lennunduse valdkonda tulnud inimene. Rebane ütleb, et paljude endiste kolleegidega kestab suhtlus tänapäevani ja mitmest neist on saanud talle head sõbrad. Aga õppida kasvõi terminoloogiast arusaamist ja kõike muud spetsiifilist tuli palju ja järjekindlalt, aga pidama ta jäi ning praegu sellest rääkides ei kahetse päevagi, mis ta lennundusele pühenda- nud on. „Oli küll väga raske, aga täiesti ausalt – ma pole mitte kordagi oma toonast otsust kahetsenud,” kinnitab Rebane. „Olen vahepeal taba- nud end mõttelt, et pikalt juba ühes teemas sees oldud, kas äkki oleks aeg valdkonda vahetada? Ent siis saan aru, et mulle see töö väga meeldib ja ma ei soovi vähemalt n-ö keskpikas perspektiivis millegi muuga tegeleda.” Suund õigusaktide ühtlustamise poole Gerli Rebane räägib, et n-ö tema ajal, ligemale 20 viimase aasta jooksul, on lennundust reguleeriv seadusandlus väga palju ja üsna põhimõtteliselt muutunud. Laskumata peenesse juriidikasse, siis ehk kõige suurem erinevus tänapäevaga seisnes selles, et siis reguleeris iga riik suuresti ise oma õhuruumi kasutamist ja seal kehtivat korda. Euroopa Liidu üleselt sätestati vaid mõni üksik teema, mis peamiselt puudutas õhusõidukite sertifitseerimist. Nüüdseks on seadusandlusesse tulnud väga palju valdkondi, mida ELis reguleeritakse. Nagu Rebane ütleb, on lennunduse õiguslik maastik Euroopas muutunud palju ühtsemaks, kui see oli 2005. aastal. Kui Gerli Rebane Lennuametisse tööle läks, olid esimesteks üles- anneteks n-ö üldjuristi kohustused, peaasjalikult personaliküsi- mused. Aga üsna kiiresti sai ta aru, et lennunduse tehniline pool pakub talle palju enam huvi ning sealt sai alguse teadlik püüdlus rohkem tehniliste teemadega tegeleda. Kuna Lennuameti üks ülesandeid on toetada Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumit seadusandluse väljatöötamisega, siis sealt sai Gerli Rebane esimese kogemuse õigusaktide koostamise vallas. 2002. aastal loodud EASA oli tolleks ajaks just asunud Euroopa Liidu lennundusalast seadusandlust koostama, sellesse haarati üha uusi valdkondi. Kui alguses reguleeriti ainult lennukite sertifitseerimise ja hoolduse teemasid, siis järk-järgult lisandus kogu lennundusvaldkond ning nüüdseks on jõutud sinnamaale, kus
95
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook