ÕHK
„Lisaks vajab juriidilist lahendamist ka küsimus, kuidas edaspidi kasutada õhuruumi, kus ei lenda enam ainult õhusõidukid, mille pardal on piloot,” iseloomustab Rebane. „Ja keskkonnateemad on ka päevakorral. Lennundus ei ole paraku kõige keskkonnasõbralikum valdkond, mistõttu toimuvad aktiivsed arutelud liikmesriikide ja ELi tasandil, kuidas oleks võimalik lennunduse keskkonnajalajälge väik- semaks muuta. See puudutab lennukikütuseid ja nende n-ö rohelisemaks muutmist, mürateemat, aga ka seda, kuidas tarbijale teadvustada, milline lendamine, milliste lennukite või lennufirmaga on keskkonnasõbralikum. Selleks on EASA-l plaanis välja töötada asjakohane märgistus.” Üliodavad lennupiletid jäävad ajalukku Mullu 24. veebruaril Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse muutus maailm ja ühes sellega ka lennundus. Otseselt seadusi pole tarvis olnud muuta, EASA põhiline funktsioon sõja puhkemise järel seondub soovituste jagamisega näiteks õhuruumi sulgemise või mittesoovituslike piirkondade määratlemisel. Olukorda jälgitakse pidevalt, samuti hoitakse ennast kursis sankt- sioonide ja nende täitmisega. Nii ei sertifitseerita alates sõja algusest enam neid organisatsioone, mille tegevuskoht on Venemaa või Valgevene, samuti on külmutatud kõik nendes riikides varem käimas olnud koostööprojektid. Kõrvuti sellega toetatakse Euroopa Komisjoni ka pärast sõja algust Venemaale lõksu jäänud Lääne liisingufirmade ja lennukompaniide lennukite tagasisaamisega. Püütakse leida ka võimalusi, kuidas takistada lennukite varuosade jõudmist Venemaale kolmandate riikide kaudu. Gerli Rebane tunnistab, et keskkonna seisukohast on ühiskonna suhtumine lendamisse jagunenud kaheks – ühed, kes leiavad, et igasugune lendamine on keskkonnavaenulik, teised, kes näevad selles vältimatut vahendit ja kiireimat moodust maailmas ühest kohast teise liikumiseks. Ta ise on seda meelt, et lendamisele ei ole praegu head alternatiivi, seda eriti liikumisel Euroopa kaugematesse nurkadesse. „Ma pole nõus selle retoorikaga, et lendamist tuleks iga hinna eest vältida. Arvan, et igaüks võib südamerahuga lennata. Küll võiks arutleda selle üle, kas väga odava hinnaga lendamine on keskkonna suhtes jätkusuutlik. See ei jäta lennuettevõttele ressurssi, et pingu- tada oma jalajälje vähendamise nimel,” leiab Rebane. „Kui ühel hetkel tulevad rangemad keskkonnanõuded, siis eeldatavasti korrigeerib see ka hindu. Võrreldes koroonaeelse ajaga ongi lendamine juba kallimaks läinud. Põhjuseid on lisaks keskkonnale veelgi, aga ma arvan, et trend lendamise kallinemise suunas jätkub.” Ta räägib, et Euroopa südames on täiesti normaalne sõita kusagilt Saksamaalt näiteks Pariisi rongiga, mis on lendamisest tõenäoliselt isegi kiirem moodus liikuda. Aga ta on seisukohal, et nii Euroopa kui ka maailma kaugematesse nurkadesse jõudmiseks ei ole lennukile alternatiivi. „Positiivne on, et lendamine on muutunud kõigile kättesaadavaks,” märgib ta. „Lendamise vastu sõdimise asemel tuleks pingutada selle nimel, et lendamine muutuks rohelisemaks ja selles suunas tehak- segi palju tööd.”
lennunduses on järel väga vähe teemasid, mida EL ja EASA ei halda. Seda võiks Rebase sõnul iseloomustada nii, et riikide eripäraga tuleb arvestada, aga raamistiku ja juriidilised põhimõtted annab ette Euroopa Liit. Samas – vastu võetakse need üldkehtivad põhimõtted ikkagi koostöös liikmesriikidega. „Sisuliselt on kogu valdkond tänapäeval reguleeritud ELi normidega. Eesti seisukohast võib seda heaks lugeda, sest meie ressursid on kindlasti piiratud ja riik liialt väike selleks, et kogu lennunduse juriidikat ise hallata. Samuti on oluline, et Eestis välja antud sertifi- kaadid või litsentsid kehtiksid kõikjal Euroopa Liidus,” kinnitab ta. „Praegune suurim teema, millega EASA õigusosakond tegeleb, on mehitamata lennumasinad ja nende liikluse reguleerimine.” Lennundus püüdleb keskkonnahoiu poole Tööd EASA peakontoris Kölnis alustas Gerli Rebane 2018. aasta jaanuaris. Enne seda oli ta mõned aastad lennundusatašee ametis Euroopa Liidu Eesti esinduses Brüsselis, sellesse aega jääb ka Eesti Euroopa Liidu eesistumine. Toona toimusid EASA alusmääruse läbirääkimised viimatise mandaadilaiendamise asjus ning Rebane osales koos praeguse Transpordiameti kolleegi Margit Markus Moosseniga Eesti eesistu- mise ajal lennunduse töögrupi juhtimises. „Oli huvitav aeg. Meil õnnestus näha, kuidas toimub ühe õigusakti ettevalmistamine ja lukkulöömine – läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, koostöö Euroopa Komisjoniga. See oli hästi vajalik ja ka põnev kogemus,” kirjeldab Rebane praeguse töö algusaega. „Üldiselt küll öeldakse, et parem on mitte teada, kuidas tehakse vorsti ja seadusi, aga mulle oli ikkagi huvitav näha, milliseid teid pidi jõutakse kompromissideni ja kuidas sünnivad kokkulepped. Selleks tuli muuhulgas ka unetuid öid laua taga veeta, näiteks alusmääruse viimase variandi arutelu kestis hommikul kella kuueni välja.” Lennunduse tehnilise poole pealt vaadatuna on praegu kõige enam päevakorras mehitamata lennundus kõigis oma variatsioonides ja nüanssides – toimub aktiivne reeglite väljatöötamine, mis peab muutma mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalikult ühtseks kogu Euroopas. Ühtlasi tuleb droonide reguleerimisel arvestada asjaoluga, et lennundusse jõuab üha enam inimesi, kes ei pruugi veel olla n-ö sinasõbrad selle valdkonna eeskirjade ja ohutus- nõuetega, mistõttu on oluline, et reeglid oleksid lihtsad ja kõigile arusaadavad. Siinkohal on oluline elanikkonna teavitamine sellest, millised reeglid kehtivad, ja kuidas teha nii, et kasvõi lihtsa drooni- lennutamisega seadustega pahuksisse ei satuks.
„Eestis toimetatakse siit eemalt vaadates sel teemal väga süm- paatselt ja õigesti,” tunnustab Gerli Rebane.
Kui praegu on juba olemas seadusandlus n-ö väikeste droonide kohta, siis nüüd on käsil õigusaktide koostamine juba märksa keerulisemate ja suurema riskiastmega lennuvahendite lennuta- mise kohta. Mis muide tulevikus võib tähendada ka selliste mehitamata õhusõidukite liiklust, mille pardal võivad ikkagi olla ka inimesed.
96
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook