ma nii Vene Föderatsiooni tsiviilõhusõidukid kui ka transpondriteta sõjalennukid. Sellise liikluse kulgemine ja jälgimine ala kaudu, kus on aktiivne Tallinna ja Helsingi lennuväljale maanduv ja õhku tõusev liiklus, on lennujuhtidele lisakoormus. Sanktsioonid aga tekitasid olukorra, kus reaalselt nende lendude eest ka ei maksta või ei saa maksta või makseid vastu võtta. Suheldes Balti riikide ja Poola lennuametitega otsustasime meie riikide lennuliiklusteenuse osutajaid toetada abipöördumisega Euroopa Komisjoni poole. Maikuus toimus ka esimene kohtumine komisjoniga, kus otsesest abist keelduti, kuid lubati muuta riikide tulemuslikkuse kavasid ehk sisuliselt anti võimalus teenuse hinda muuta ja arutleti ka võimalike rahastustoetuste osakaalude muut- mise üle. Kuna hinnamuutmise tsükli pikkus on keskmiselt seitse kuud vältav protsess, siis saime lennuametitega uuesti kokku ja otsustasime oma abisooviga edasi tegutseda, hakates survestama järgnevatel kohtumistel DG MOVE ja EUROCONTROLi peadirektorit. Teemat käsitleti mitmetel Euroopa riikidega seotud kohtumistel, mille järel liitusid protsessiga ka lennuliiklustulude saamata jäämisest enim mõjutatud Ukraina ja Moldova. Lõpptulemusena saavutasime olukorra, kus EUROCONTROL koostas ettepaneku, millega planeeriti teatud ajutist sissetulekute ümberjagamist, st lennuliikluste aastakäibest oleks kinni peetud 0,6 protsenti, et luua nn solidaarsusfond Ukraina ja Moldova toetu- seks ning veel teine 0,6 protsenti, et luua toetusfond Balti riikide ja Poola toetamiseks. Nagu tähelepanelik lugeja võib aimata, selline teiste ettevõtete teenitud tulu kasutamise ettepanek ei leidnud palavat heakskiitu. Debatti peeti sisuliselt kogu 2022. aasta, kus kohtumistel tuli teiste- le riikidele oma abivajadust tõestada ja poolehoidjaid kaasata. Suureks abiks oli siin meie töötaja Enel Rand, kes EUROCONTROLis Eestit esindab. Eneli hea töö tulemusena olime taustainfoga kursis ja saime vajadusel reageerida.
Lõpuks jõuti kokkuleppele ja otsuste vormistamiseni. Esimeseks sammuks oli solidaarsusfondide loomine, millele oli vaja kõikide EUROCONTROLi liikmesriikide toetust. Sellega esimene katse lõp- peski, kuna üks erineva meelestatusega riik keeldus hääletamast. Vahepeal oli meie ülesandeks suhelda suurte riikide esindajatega ja üritada neid veenda projektiga liituma. Vähehaaval ja aeglaselt kind- late toetajate arv tõusis. Töö käigus kujundas EUROCONTROL kontseptsiooni ümber nii, et toetust sai rakendada kõikide riikide abistamiseks terava vajaduse tekkel. Ka fondide iseloom muutus. Ukraina ja Moldova fond oli tagastamatu abi annetusena ja Balti riikide ning Poola fond muudeti intressivabaks laenuks. Järjekordselt tuli läbi teha nn lobistamise ring ja novembri lõpus toimusid ka hääletamised. Loodi meede ja ka fondid koos raha kogu- misega. Ukraina ja Moldova fondi sissemakse tegi Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Valikud olid, et kas korjata see lennuliikluse teenustasudest või maksab riik. Õnneks oli riigil see võimalus olemas. Täpsustuseks niipalju, et mõlema fondi suurus oli maksimaalse täitumise puhul ligi 46 miljonit, millest Eestile oleks tulnud kuus miljonit. Nii hästi meil siiski ei läinud, lõpptulemusena saime kokku 1,7 miljonit. Transpordiamet sõlmis EUROCONTROLiga kokkuleppe rahade vahendamiseks Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile ja protsess jätkus. Kuigi me ei saanud kätte seda summat, mida ootasime, oli see kind- lasti väga edukas ettevõtmine. Esiteks Balti riigid ja Poola olid mullu lennunduses väga nähtavad ning arvan, et suhtekorralduslikult oleks see olnud tõsine edulugu ka siis, kui me poleks sentigi saanud. 2024. aastal on Eesti ja tema esindajana TRAM EUROCONTROLi juhtriik ja rohkemat pildilolemist oli ja on meil enne selle rolli vastuvõtmist kindlasti vaja. See oli ka hea riigisiseselt, kuna toetasime tõsiselt meile olulise valdkonna ettevõtet. Kindlasti jätkame edasiste meetmete ja läbirääkimistega ka sel aastal, laual on endiselt hinnaläbirääkimiste teema ja eelpool mainitud Vene Föderatsiooni tasuta lendamine Kaliningradi suunal.
Skeem: Lennuliiklusteeninduse AS
Skeemil on kujutatud Tallinna lennuinfopiirkond ehk õhuruum, mille rahvusvaheliste kokkulepete alusel on rahvusvaheline tsiviil- lennunduse organisatsioon (ICAO) meile hallata andnud. Jooned märgivad ühel päeval toimuvaid lende. Tugevam lilla joon Soome ja Eesti vahel näitab lende Kaliningradi.
99
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook