MAA
TABEL. FPINNOVATIONSI 2021. AASTAL PAIGALDATUD KATSELÕIGUD KANADAS
Sturgeoni maakond, Alberta (august 2021)
Québec (oktoober 2021)
Thunder Bay, Ontario (september 2021)
Asukoht ja paigaldusaeg
Tasandusfreesimine ja kulumiskihi paigaldus (sh 10% freespuru)
Tasandusfreesimine ja kulumiskihi paigaldus
Uue katendi paigaldus
Töö
250 m, üks sõidurada, kihi paksus 50 mm
Pikkus 140 m, kaks sõidurada, kihi paksus 65 mm
Pikkus 215 m, kaks sõidurada, kihi paksus 50 mm
Katselõik
Sideaine asendusmäär
10%
5%
5%
Holland on ligniini kasutamise poolest maailma juhtiv riik – ligniini sisaldavat asfalti on paigaldatud juba enam kui viieteistkümnele objektile. Eriti märkimisväärne on selle juures bituumeni kõrge asen- dusmäär. Kuna ligniinasfaldi tehnoloogias nähti potentsiaali, lõid Hollandi Taristu ja Veeteede Ministeeriumi täitevamet Rijkswaterstaat ning suur hulk kohalikke omavalitsusi konsortsiumi. Ühiselt asutati prog- ramm Chaplin, mille eesmärk on muuta ligniini sisaldav asfalt mitme sektori koostöös kaubanduslikuks ja hästi kättesaadavaks tooteks. Konsortsiumi arendustegevust koordineerivad eri ülikoolid ja tea- duskeskused ning selle töös osalevad asfalditootjad ja teedeehitus- firmad, biotehnoloogiat edendavad ja alternatiivseid lahendusi otsi- vad ettevõtted, ligniinitootjad ja arenduspartnerid.
olev PG 58-28 ja vähemlevinum PG 52-34. Segude lühi- ja pikaajali- seks hindamiseks uuriti viskoossust, mõõdeti reoloogilisi omadusi kõrgel ja madalal temperatuuril jms. Kuuma segu katsetamisel kes- kenduti roobaste tekkele, termilisele pragunemisele, segu tihenemi- sele ja niiskuskindlusele. Laborikatsete järel tõdeti järgmist: ligniini segamiseks bituumenisse ei ole vaja eriseadet ning homogeense segu saamiseks piisab 15minutilisest segamisest. Ligniiniga modifitseeritud bituumeni puhul tuleb arvestada kõrgema segamis- ja tihenemistemperatuuriga; ligniiniga modifitseeritud bituumen ja asfalt ei adsorbeeri õhust niiskust; ligniin suurendab bituumeni jäikust; ligniin parandab bituumeni vastupidavust kõrgel temperatuuril ja vähendab roopa teket; ligniiniga modifitseeritud bituumeni käitumine madalal temperatuuril on halvem kui puhtal PG 58-28-l. 2021. aastal rajati Québeci, Thunder Baysse ja Sturgeoni maakonda katseobjektid koos võrdluslõ ikudega, millele paigaldati tavaline asfaldisegu. Seire kestab mitu aastat ja selle jooksul hinnatakse lig- niiniga modifitseeritud katete toimivust eri kliimatingimustes. Qué- becis vaadeldakse ka seda, milline on suure liiklussageduse ja tal- viste teede sagedase hoolduse mõju.
Esimene bioasfaldi katselõik rajati 2015. aastal Sas van Genti, kus 70 m pikkusel lõigul asendati ligniiniga koguni pool bituumenist.
Järgmise programmi Chaplin XL eesmärk oli saavutada tööstusliku süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamine, kasutades ligniini bituu- meni asendajana asfaltsegudes, ja arendada tehnoloogiat valmi- dusastmeteni 6–7¹. Lõpparuande kohaselt on sideaine maksimaalne ligniiniga asen- damise määr 50%. Selle tulemuseks on CO kokkuhoid katendi- 2 kihtides 35–70% ja alumistes asfaldikihtides 25–50% suurem kui tavapärase asfaldi puhul. Ligniini sisaldav asfaltsegu on tavaliste asfalditöötlusmasinate abil hästi töödeldav ja tihendatav. Samas tõdeti, et ligniini kui alternatiivse sideainega pole võimalik bituumenit täielikult asendada. Samuti oldi seisukohal, et ligniini suuremahuline kasutamine bituumeni asendajana ei ole veel majanduslikult otstarbekas. See võib pikemas perspektiivis siiski muutuda, kui bituumen muutub raskemini kättesaadavaks ja kalli- maks ning ligniinipõhise asfaldi eelised kliima ja keskkonna seisu- kohast kaaluvad üle majanduslikud tegurid. Rootsis toimuva arendustegevuse kohta pole küll teadustekste aval- datud, kuid ajakirjanduses ja seotud ettevõtete kodulehtedel on sellekohane info kättesaadav.
Holland on ligniini kasutamise poolest maailma juhtiv riik – ligniini sisaldavat asfalti on paigaldatud juba enam kui viieteistkümnele objektile.
¹ Tehnoloogia valmidusastmete (ingl technology readiness levels , TRL) raamistikuga hinnatakse arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest. Mõiste võttis 1980. aastal esimesena kasutusele NASA. Astmel 6 on tehnoloogiat demonstreeritud asjakohases (nt simuleeritud) keskkonnas. Astmel 7 on tehnoloogiat (prototüüpi) katsetatud ja demonstreeritud töökeskkonnas.
102
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook