MAA
TABEL 1. ASFALDI TOOTMISEGA KAASNEV CO HEIDE 2020. AASTAL EESTIS 2
Protsess
Kogus tonnides CO eq tonnides 2
Kütuseliik
8658,8 26 199,6 898,4 5429,1
maagaas põlevkiviõli diislikütus diislikütus varieerub diislikütus varieerub diislikütus diislikütus diislikütus diislikütus diislikütus diislikütus varieerub diislikütus diislikütus diislikütus
551 970 1 163 181 1 715 151 1 163 181
Asfaltsegu tootmine tehases Asfaltsegu tootmine tehases Täitematerjalide liigutamine tehases frontaallaaduriga Abiseadmed põlevkiviõlil töötavas tehases (bituumeni katel, generaator) Tootmine Vedu tehasesse Tootmine Maismaavedu sadamasse Merevedu (Norrast, Rootsist, Soomest)
Asfalditehas
1436,7 349,6 2419,0 2456,8 8223,3 4913,6
Lubjakivikillustik
647 648,2
Tardkivikillustik
916 304,4
Maismaavedu tehasesse Veealune kaevandamine Maapealne kaevandamine Maismaavedu tehasesse Tootmine Maismaavedu Mažeikiaist Merevedu Nynäshamnist Maismaavedu sadamast
23,8 22,0 175,2 17 945,6 1099,9
64 921,4
Liiv
Bituumen
86 277
395,3 241,2
Toodetud asfaltsegu CO ekvivalentne koguheide tooraine 2 tootmisest segu valmimiseni CO ekvivalentne heide asfalditehase tootmisprotsessis 2 ühe toodetud asfaltsegu tonni kohta CO ekvivalentne heide koos toorainete tootmise 2 ja veoga ühe toodetud asfaltsegu tonni kohta
varieerub
80 936,1
1 715 151
varieerub
0,024
varieerub
0,047
Et vähendada asfalditehase tootmisprotsessis CO 2 heidet, tuleb kahandada küttevajadust. Üks levinud viis, kuidas energiatarbimist ja tootmistemperatuuri alandada, on kasutada sooja asfaltsegu (ingl warm- mix asphalt , WMA) tehnoloogiat, mille puhul segamis- temperatuur on 100–150 °C. Sooja asfaltsegu toot- misel on peamised meetodid keemiliste ja orgaani- liste lisandite kasutamine ning vahustamistehno- loogia. Talviste asfalteerimistööde puhul on keemi- liste lisandite kasutamine Eesti ehitusturul juba tavapraktika, seega on sooja asfaldi tootmise koge- mus juba olemas. Energiakulu vähenemise tõttu võib tekkida ka majan- duslik võit, mis on eriti päevakohane praeguse eba- kindla hinna puhul. Suvel saab tootmistemperatuuri allatoomisega keemilise lisandi kasutamisel kulusid kokku hoida. Majanduslikku tulu on oodata ka katte vähenenud tihendamisvajaduse ja eluea pikenemise tulemusel. Samuti kahaneb tänu väiksemale energia- kasutusele seadmete koormamine ja kulumine asfal- ditehases. Õhusaaste Sooja asfaltsegu tehnoloogia suur eelis on tootmise käigus eralduvate kasvuhoonegaaside ja õhusaaste
50 °C
100 °C
0 °C
150 °C
200 °C
Külm asfalt
Poolsoe asfalt
Soe asfalt
Kuum asfalt
Joonis. Euroopa Asfaldiliidu tootmistemperatuuride klassifi- katsioon. Külma asfaltsegu kasutatakse üldjuhul väiksemate paranduste või ajutiste lahenduste jaoks ning sellel ei ole kuuma asfaldi tugevusomadusi ega vastupidavust. Poolsoe asfaltsegu on vähem levinud ja seda on ka vähem uuritud, kuid sellel võivad olla kuuma asfaldiga ligilähedased omadused. Poolsoe asfalt toodetakse ülessoojendatud (üle 100 °C) täitematerjalist ja segatakse sooja (~ 80 °C) bituumenemulsiooni või vahtbituu- meniga. Bituumeni omadusi on võimalik muuta keemiliste lisanditega, et tuua tootmistemperatuur alla 100 °C.
106
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook