Mart Arusoo Transpordiameti katendikihtide ekspert
Transpordiamet alustab kahte sooja asfaltsegu katseprojekti uroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikat järgides liigub ka E Transpordiamet jõudumööda kliimaneutraalsuse poole ning hakkab tulevikus aina enam soodustama keskkonnahoidlike lahenduste kasutuselevõttu riigiteede ehitusel. Üks selline lahendus on ka sooja asfaltbetoonsegu kasutamine, mis peaks oluliselt vä- hendama keskkonnakahjulike heitmete hulka. Ühtegi uuendust ei saa teha uisapäisa. Seepärast on Transpordi- amet planeerinud kaks katseobjekti, millest ühes kasutatakse sooja segu tootmiseks keemilisi lisandeid ja teises vahustamistehnoloo- giat. Keemiliste lisanditega põhimõtteliselt reguleeritakse ja vähen- datakse asfaltbetoonsegu sisehõõrdetakistust, tänu millele muutub see paremini töödeldavaks ja tihendatavaks. Vahustamise puhul lisatakse kuumale bituumenile tootmise käigus kontrollitud kogus vett. See aurustub ja bituumen hakkab vahutama, selle ruumala suureneb ja sideaine viskoossus väheneb, soodustades segu töö- deldavust ja tihendamist. Segu tootmise temperatuuri on võimalik vähendada ka orgaaniliste lisanditega, mis on toodetud peamiselt vaha baasil. Need on aga meie kliimas keelatud, kuna talvistes tingimustes mõjuvad need asfaltbetoonile kahjulikult, muutes selle hapraks. Katselõikudele paigaldatakse nii soe kui ka kuum asfaltbetoonsegu, et võrrelda neid samades tingimustes alates tehases tootmisest kuni tihendamiseni objektil. Nii saame kõige paremini hinnata, kui palju kütust on võimalik tootmisel kokku hoida, kuidas mõjutab segu valmistamist ilmastik, millised on segu paigaldamise ja töödelda- vuse erinevused jms. Katseobjektide teine eesmärk on kontrollida, kas ja kuidas mõjutab tootmistemperatuur asfaltbetoonsegu sideaine vananemist. Lisaks väiksemale CO jäljele ja energiakulule näitab rahvusvaheline koge- 2 mus, et madalamal temperatuuril toodetud katendil on ka pikem eluiga. Kuuma segu valmistamisel saab asfaltbetoonis olev side- aine kõige karmima vanandamise osaliseks just tootmise käigus. Mida kauem ja kõrgemal temperatuuril bituumenit kuumutatakse, seda kiiremini ta vananeb. Bituumeni kergemad ühendid lenduvad, aine oksüdeerub ja muutub rabedamaks, s.o penetratsioon vähe- neb. Asfaltbetooni tootmine madalamal temperatuuril peaks seda probleemi vähendama ja paigaldatud segu võiks teoreetiliselt kesta kauem.
Paigaldatav maht on olnud suhteliselt väike, kuid tulemused on üldjuhul olnud head. Oluline on seejuures märkida, et oleme sooja asfaltsegu paigaldanud pigem äärmuslikes ilmastikutingimustes, et mõista, millises temperatuurivahe- mikus on see kõige paremini töödeldav. Lisaks tahaksime saada juurde kogemust eri pikkusega veomaade puhul. Praegu tundub kehtivat rusikareegel, et lühike veomaa võimaldab toota madalama temperatuuriga segu. Suure- mat tähelepanu tahaks pöörata ka laotamisele ja tihenda- misele. Kvaliteedi kohta on põhjapanevaid järeldusi veel vara teha, selleks peame rohkem sooja asfaltsegu paigaldama ja toot- ma. Jälgida tuleb aga samu näitajaid nagu kuuma segu pu- hul. Millist kokkuhoidu soe asfaltsegu tootjale pakub? MP: Uuringute kohaselt annab sooja asfaltsegu tootmine võrreldes kuuma seguga energiakokkuhoidu 10–40%. Kind- lasti toob see kasu ka tavaliiklejale, sest sooja asfaltsegu paigaldamine võimaldab asfalteeritava lõigu kiiremini liiklu- sele avada.
111
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook