Kulude kokkuhoid on muidugi tähtis, kuid kõige olulisem on muuta ühistransport inimestele senisest palju kättesaadava- maks ja nii mugavaks, et see suudaks konkureerida isikliku sõiduauto kasutamisega. Kui see tähendaks ka näiteks 10% eelarve kasvu, mitte kahanemist, oleks saadav kasu kokkuvõttes siiski märkimisväärne.
Meil on äärmiselt hea meel, et Saaremaa vald ja Tartu linn on olnud julged uudseid lahendusi katsetama, sest ilma praktikata pole võimalik teada saada, kas ja mis ka päriselt toimib. Väljakutse seisneb jätkuvalt selles, kuidas meie riigi õigusaktid ja ühistranspordi rahastamine selliste uute mudelite tööshoidmist võimaldaksid, et need edukad projektid saaksid järjepidevaks teenuseks. Kes on olnud teie peamised koostööpartnerid? Omavalitsustest tuleb kindlasti ära nimetada Saaremaa vald ja Tartu linn. Katse- projektide elluviimisel on suureks abiks olnud Transpordiamet ja Toyota Baltic AS. Samuti jätkub koostöö Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Auve Tech OÜ ja ASiga Bercman Technologies. Eraldi väärib äramärkimist Eesti–Norra koostöö- programm Green ICT, mille raames on Modern Mobility tarkvaraplatvormi VEDAS arendust rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna, Norra finantsmehhanismi (EEANFM) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) koostöös.
Milline võiks olla nõudluspõhise ühistranspordi roll üldises transpordisüsteemis?
Kõige tähtsam on vaadata tervikpilti. Nagu enne öeldud, ei saa nõudluspõhine vedu toimida eraldiseisva teenusena, vaid peab olema osa terviklikust ühistrans- pordisüsteemist, isegi terviklikust liikuvusmudelist, kuhu kuuluksid ka rendiautod, elektrijalgrattad jms. Tähtis on ka selle tervikmudeli paindlikkus ja kiire kohane- misvõime, et luua eri piirkondade vajadustele täpselt vastavad teenused. Kulude kokkuhoid on muidugi tähtis, kuid rõhutan, et kõige olulisem on muuta ühistransport inimestele senisest palju kättesaadavamaks ja nii mugavaks, et see suudaks konkureerida isikliku sõiduauto kasutamisega. Kui see tähendaks ka näiteks 10% eelarve kasvu, mitte kahanemist, oleks saadav kasu kokkuvõttes siiski märkimisväärne. Inimeste kulutused liikuvusele väheneksid märgatavalt, liikuma pääseksid ka need, kel puudub juhiluba või sõiduk, lapsevanemad ei pea enam olema lastele autojuhiks, õpilased saaksid paremini huviringidesse, sõltumata enam range graafikuga koolibussist, bussiga linna arsti juurde sõitvad inimesed ei pea enam päev otsa õhtust bussi ootama, et tagasi koju saada, jne. Töötame selle nimel, et eri liikuvusteenused töötaksid ühtse süsteemina, arves- taksid üksteisega ja reageeriksid automaatselt muutustele. See muudaks erine- vate ühistransporditeenuste kasutamise inimestele märkamatuks ja mugavaks.
Saaremaa katseprojekt näitas, et esialgu tuli uuendusliku teenuse tutvustamiseks teha kogukonnas selgitustööd.
115
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook