MAA
Foto: Tallinna Linnamuuseum
Johannsonid võiduajamisel 1924. aastal. Samal aastal saavad mõlemad naised ametlikult autojuhiks.
naine – Anette Birkwaldt –, siis 1922. aastal oli ametlikke nais- omanikke juba viis, neist vähemalt kaks eestlased. Üks neist oli eelmainitud Alma Jeets (sünd Krantz), kes oli seotud Eestimaa Autoomanikkude Ühisuse selle tiivaga, millest kasvas hiljem välja Eesti Autoklubi. See annab põhjust pidada teda olulisimaks autondusega seotud naisfiguuriks Eesti vabariigi ajal. 1920. aastate teisest poolest muutus auto omandamine kerge- maks, sest sõidukeid müüdi paindlikel tingimustel järelmaksuga. Kasvas ka kasutatud autode turg ja senisest enam hakkasid levima väikeautod. Kui 1921. aastal oli Eestis registreeritud ainult 110 sõi- dukit, siis 1929. aastal oli neid juba 1911. Pikk tee autojuhiks 20. sajandi algul autojuhiluba tänapäevases mõttes puudus ja sõiduõiguse omamine ei olnud nii oluline kui hiljem Eesti Vabariigi ajal. Siis tuli sõiduõiguse saamiseks astuda esmalt autokooli. Paljudel juhtudel oli see nii ehk naa vältimatu, sest autosid oli väga vähe ja neid hoiti hoolega, mis välistas omal käel sõitma õppimise. Riigi suurim autojuhte koolitav asutus oli Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) autokool, mille esimese, 1922. aasta lõpus avatud autokursuse lõpetas 62 õppurit, nende hulgas kolm naist. Kui USAs omandas esimene naine sõiduõiguse 1899. aastal, siis Eestis sai selle 1924. aastal esivõidusõitja Julius Johannsoni abi- kaasa Alide. Nende vanem tütar Eugenie-Adelheid sooritas sõidu- eksami isegi enne ema, kuid alaealisena (17) ta juhiluba kohe ei saa- nud. Isa palus Tallinna Linnavalitsusel võimaldada Eugeniele siiski kaheistmelise auto juhtimine ja talle tuldigi vastu. Kolmas juhiloa- omanik oli tuntud koolimehe Nikolai Kanni tütar Irene, kes sai sõidu- õiguse 1925. aasta algul. Sellega oli jää murtud ja innustusseeme külvatud. Tartus sai esimese naisena juhtimisõiguse Anna Mihkelson ja Pär- nus Magda Vitismann 1927. aastal, Narvas Rosalie Erapart 1928. aastal ning Saaremaal Kata Toom (ka Thom) 1929. aastal.
Kata (Katrine) Toom ei olnud mitte ainult Saaremaa esimene naisautojuht, vaid ka tuletõrjuja.
Foto: Saaremaa Muuseum
kutsuti väeteenistusse. Pärast seda võttis koha rooli taga sisse Alma, ehkki tal sõiduõigust polnud. 1916. aastal abiellus neiu juristi Johannes (Juho) Jeetsiga, kes sai hiljem tuntuks Eesti Autoklubi funktsionäärina.
1913. aastal soetas Lena Tihanov Peterburist pruu-gituna Grégoire Type N80-4, mis pandi Tallinnas tööle taksoautona.
Nagu näha, kandsid esimesed naisautoomanikud võõrapärast nime ja olid jõukad. Eestlannade kätte jõudis järg pärast vabadussõda. Kui 1920. aastal oli Tallinnas registreerinud enda nimele auto vaid üks
120
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook