Laev EVA-318 on abiks ujuvmärkide paigaldamisel ja hooldamisel.
Pärnus sai hiljuti märgistuse jõe sõuderada, et sõudjatel oleks võimalik jõel treenida. Olid seal pärnakana ninapidi juures, mis oli seal Transpordiameti osa? Andsime selle eripiirkonna märgistuseks märgid ja panime need jõele ning aitasime veidi projekti juures. Lisaks sellele tähistasime jõel kaks ujumisala. Idee teoks tegemiseni kulus rohkem kui viis aas- tat ja hea meel on, et see sel suvel realiseerus. Kuigi seal on pisut kit- sas, siis ma arvan, et see on sõudjatele ja aerutajatele natuke ohu- tum kui varem. Oleme üsna piiri peal oma võimaluste poolest eri alasid tähistada ja neid hiljem hooldada. Viimased keerulisemad kohad, mida tähista- sime, olid Papissaare ja Vikati sadam, kus vesi on madal ja kus on keeruline posti- või liinipaadiga sõita. Meie tegevuse kohta on öeldud, et oleme nagu Hunt Kriimsilmad ja tegelikult olemegi, midagi ei ole teha. Pead teadma elektrist, ITst, oskama auto ja laevaga sõita, tegema tõstetöid, töötama kõrgustes ja oskama kasutada mitmeid tööriistu alates ketaslõikurist kuni keevitusaparaatide ja treipinkideni välja. Seda nimekirja saaks veel pikalt jätkata.
Väikelaevu on väga palju juurde tulnud, kuidas see on mõjutanud teie tööd?
Poidest tunduvalt väiksemad toodrid töötavad praegu enamasti ilma tuledeta. Nende puhul, kus tuli on oluline, on mõeldav kasutada edaspidi taastuvenergiat. ja kardinaal- lateraalmärkideks. Kardinaalid on märgistatud musta ja kollasega, vilkudes ilmakaarte järgi. Asetust märgistavad lateraalid on punased ja rohelised, laevatee telge tähistavad teljemärgid punaste ja valgete vertikaalsete triipudega. Ujuvmärgid jagunevad kaheks: Kuidas erasadamates märgistamine käib? Riik otsustas paarkümmend aastat tagasi, et erasadama ala on sadama enda vastutusala, kandes ühtlasi kõik sellega seotud kulutused. Minu ettepanek oli, et amet vastutab kõigi navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse eest, aga sadamad maksavad navigatsiooni- tasu, kuna seaduse järgi vastutab sadam ohu- tuse eest talle eraldatud alal. Tulemus oligi see, et mitmed sadamad võtsid kasutusele isesuguse navigatsioonimärgistuse. Riigina peaksime ikkagi vaatama, et märgid oleksid laevajuhile üheselt mõistetavad. Siiski oleme aga seisnud selle eest ja vajadusel pakume sadamatele ja teistele lepingulist abi, et navigatsioonimärgid oleksid üle riigi ühesugu- sed. Navigatsioonimärgistuse spetsialistid toimetamas Väike-Pakri tulepaagil.
See on meid väga palju mõjutanud. Juba kümmekond aastat tagasi märgistasime esimese tõsiselt võetava laevatee Virtsust Muna- laiuni. Sel lihtsal põhjusel, et soomlased ei kippunud sinna sõitma, kuna kindlustus ei lubanud sõita ohtu kujutavatel aladel, kus polnud märgistust. Pärast laevatee valmimist on Soome poolt tulnud meile rohkem laevasõitjaid. Kuidas on droonid navigatsioonimärgistuse tööga kokku sulandunud? Drooniga on hea saada ülevaade uuritavast merealast. Sorgus otsi- sime drooni abil näiteks kadunud poid. Kui tulevikus peaks näiteks Virtsu all vaatlema, siis kõige lihtsam on sinna kohale sõita, droon välja lasta ja mõne kilomeetri kauguseni pilt selgeks teha. Lõpetuseks küsiks, milliste Eesti on viimaste veeteedega aastakümnete jooksul navigatsioonimärkide seisukohalt kõige rohkem tööd ja peamurdmist olnud? Kõige rohkem on vaeva tulnud näha Rukki kanaliga Rohuküla–Hel- termaa laevateel. Seal on poi mitu korda läinud liikuma ja ujunud keset kanalit. Sellisel juhul on isegi tulnud laeva peale tõsta kraana ja poi sellega oma kohale tagasi panna. Keerulisi kohti leidub. Kunagi tuli liinile laev Kihnu Virve, millele tegi- me lausa kaks rada – ühe lühema ja teise pikema. Praegu tegeleme Tõstamaal Värati sadama märgistusega, ilma milleta juhtuks seal kindlasti õnnetusi. Naissaarel nägime kunagi päris palju vaeva mär- gistuse panekul. Kräsuli kanal sai spetsiaalselt lootside jaoks teh- tud. Väga suur projekt oli Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone märgistamine sisevetel, mis julgustas enamikku ujuvmärgistust muutma aastaringseks.
13
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook