Foto: Longxiang Qian, Pexels.com
elle tõttu sai Rootsist alguse flygskam , mis eesti keeles S tähendab lennuhäbi ja mis levis eelkõige Euroopas pea- miselt sotsiaalmeedia kaudu. Lennuhäbi liikumise ole- mus seisneb selles, et lennukiga lendamine on kliimakriisiga silmitsi seistes taunimisväärne tegu ja lendajaid peaks valda- ma süütunne. Enne koroonapandeemiat kirjutati lennuhäbi teemal meedias sageli ning spekuleeriti, et lendamise langus- trendid sellel ajal näiteks Saksamaal ja Rootsis on seotud just lennuhäbiga. Lõputöö uuris, kas Euroopas levinud lennuhäbi on mõjutanud Eesti üliõpilaste suhtumist õhutranspordi kasu- tamisse ja nende reisikäitumist. Uuringust võttis osa 1400 kõrgkoolide bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilast. Uurimistulemustest selgus, et lennuhäbi teemaga on kursis vähesed, kuid pooled vastanutest usuvad, et lendamise vältimine aitab kliimamuutuste vähendamisele kaasa ja üle poolte peavad õhutranspordi keskkonnasaastet suureks prob- leemiks. Vaatamata sellele ei ole üle 90% vastanutest lennureisist kesk- konnamõjude tõttu loobunud, ligi 80% ei plaani ka tulevikus vähem lennata ja 70% reisivad vaid mugavusest ja kuludest lähtuvalt. Õhutranspordi suureks probleemiks pidamine võib olla seotud sellega, et 40% üliõpilastest ülehindas õhutrans- pordi süsinikuheitmete osakaalu ja ligi 90% üliõpilastest üle- hindas kaasaegsete lennukite kütusekulu reisija kohta. Lisaks ei olnud veerand vastanutest teadlikud ühestki küsi- mustikus välja toodud ökoloogilist jalajälge vähendavast meetmest lennunduses. Tulevikus õhutranspordist mitte loo- bumine on seotud alternatiivsete transpordivõimaluste puudu- misega ning ka sellega, et õhutranspordi keskkonnasaaste probleemile nähakse lahendust mitte isiklikul tasandil, vaid pigem tehnoloogia ja rahvusvaheliste ning valitsustevaheliste regulatsioonide ja kokkulepete tulemusel. Veel tõid üliõpilased välja, et lennuhäbi ei peaks tundma inime- ne, kes kord aastas puhkusereisil käib, vaid rikkad inimesed, kes kasutavad eralennukeid ja poliitikud, kes iga nädal Brüs- selis käivad. Siiski oli ligi kolmveerand vastanutest nõus kesk- konnamõjude kompenseerimiseks lennukipileti eest tulevikus rohkem maksma. Viiendik üliõpilastest pidas küll lennuhäbi teemat oluliseks, kuid neid, kes lennuhäbi teemat väga oluliseks peavad ja kes sellest tulenevalt on valmis ka kõige ekstreemsemateks muutusteks oma reisikäitumises, oli väga vähe. Lennuhäbi teemat peavad kõige olulisemaks eelkõige noored (alla 30). Uurimistulemustest saab veel järeldada, et kui lennu- häbi teema peaks tulevikus ühiskonnas laialdasemalt levima, ollakse valmis oma reisikäitumist rohkem muutma. Seda näi- tab see, et nendest, kes reisivad praegu keskkonnamõjusid arvesse võttes, pidas arvestatav osa lennuhäbi teemat olu- liseks.
Maria Kroon , Eesti Lennuakadeemia vilistlane
Kasvav mure keskkonna pärast on pannud üha rohkem inimesi mõtlema ka õhutranspordi keskkonnamõjudele. Suuremat tähelepanu õhutranspordi kliimamõjudele on juhtinud nn Greta Thunbergi efekt ja mitmed noorteliikumised välismaal, mis rõhutavad kasvuhoonegaaside vähendamise kiireloomulisust ja tarbimisharjumuste muutmise vajadust.
155
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook