Eik Erik Sikk
U
usim ja suurim neist, Botnica tal Aker Finnyardsi laevatehases Soomes ning Tal- linna Sadam ostis selle 2012. aastal Soome riiklikult , on ehitatud 1998. aas- laevakompaniilt Arctia Shipping. Lisaks sellele, et 12 diisel- mootoriga varustatud laev suudab murda kuni 1,2 meetri paksust jääd, on selle peal ka näiteks helikopteri maandumis- plats ning see on võimeline tegema ka nn offshore -töid – transportima varustuslaevana mereplatvormidele vajalikku lasti. Suviti renditakse Botnicat välja – veel möödunud aastal käis laev neljandat hooaega Kanada Arktikas abistamas Baffini saarelt rauamaaki vedavaid puistlastilaevu. Novemb- rist kevadeni aitab alus, mille saab tormisel merel sisuliselt ühe koha peale seisma panna, Transpordiameti lepinguga kohalikke laevu. Teine Soome lahel tegutsev, meie vanim ja suuruselt järg- mine jäämurdja , ehitati juba aastal 1963 ning osteti Tarmo 1993. aastal Eestisse. Viimasel kümnendil on aga jäämurde- teenust vajavad laevad olnud aina suuremad ning seetõttu polnud näiteks aastatel 2014–2018 ühtegi korda, kus laev oleks pidanud jää pärast välja sõitma. Kaks laeva pakuvad jäämurdeteenust Pärnu ja Liivi lahe vetes. Algselt Soomes poilaevaks ehitatud on pärast EVA-316 2006. aasta remonti 7,8 meetrit pikem ning varustatud õli- korje- ja tuletõrjesüsteemide, reovee hoiumahutite, puksee- rimissälgu ning jäämurdmise standarditele vastava võimsu- sega. Kõige pisem, 1965. aastal valminud töötab Protector Pärnu sadamas pukserina. Kõigi nelja laeva peal töötab tuleval talvel kokku umbes 83 ini- mest, nende hulgas laevastikuosakond tugiteenusena ja jäämurdekoordinaator. Jäämurdja Tarmo on kõige laevapere suurem, 33 liiget. Kui leebet talve ennustavad prognoosid peavad paika ja jääd ei teki, seisavad laevad sadamas ning valmistutakse järgmiseks hooajaks. Käredamate talvede korral tuleb aga ette ka raskemaid töid, eriti juhul, kui jää hak- kab põhjatuultega rüsistuma ning tekivad vallid, millest lae- vad läbi ei pääse, või hakkab jää ladestuma. Paksema jääkihi teke käib enamasti tsüklitena, iga viie-kuue aasta tagant. Kui vaadata kaht viimast hooaega, olid need jäämurde seisu- kohast väga kerged – 2020. aastal Eesti vetes jääd ei tekki- nudki, 2021. ja 2022. aastal murti jääd vaid Pärnu lahes, näiteks EVA-316 abistas möödunud talvel laevu 216 korral. Soome lahel puhusid peamiselt lõuna- ja läänekaarte tuuled, mistõttu hoidis Eesti kalda ligidal moodustunud jää Soome ranniku suunas. Rahastuse külje pealt oli 2021. aastal selle töö tegemiseks ette nähtud eelarve 6,06 miljonit eurot, järgmisel hooajal aga juba 6,15 miljonit eurot. Oma võimekuse poolest jääd murda oleme võrdväärsed teiste Läänemere riikidega ning ehkki käimasoleva energiakriisi tõttu on diislikütus küllaltki kallis, ei seisa laevad kindlasti sadamas, kui jää peaks tekkima ning nende abi vajatakse.
Ehkki saabuvaks talveks ennustatakse võrdlemisi pehmet ilma, mõnel pool prognoositakse isegi ajaloolisi keskmisi ületavaid soojarekordeid, on ka sel aastal Eesti vetes jäämurdeks valmis neli laeva. Soome lahel on tegutsemisvalmis Botnica ja Tarmo, Pärnu ja Liivi lahel aga multifunktsionaalne laev EVA- 316 ning AS Alfons Håkansi pukser Protector.
Meie vanim ja suuruselt teine jäämurdja Tarmo ehitati aastal 1963 ning osteti 1993. aastal Eestisse.
Fotod: Transpordiamet
17
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook