VESI
Prangli puhul võib peamise probleemina tuua välja asjaolu, et ini- mesed ei kogu liigiti prügi isegi siis, kui võimalused on selle jaoks loodud. Samuti kaasneb eraldi väikeses mahus eri jäätmeliikide ära- veo kõrgem hind. Ametniku hinnangul võiks jäätmekäitlusvõima- luste arendamisse suunata rohkem rahalisi vahendeid. Väike-Pakri elanik tõi välja, et saarel on probleem peetavate loomade matmis- kohaga. Põllumajandus- ja Toiduamet nõuab, et see peab saarel ole- ma, kuid kõikjale ei tohi matta, sest saar on looduskaitseala. Üheks väikesaarte probleemiks on sinna aastate jooksul kogunenud prügi. Selle tõid välja Aegna, Piirissaare, Manija ja Kesselaiu esindajad. Vormsi ja Ruhnu vallavanemate hinnangul vajaksid saared prügi- pressi, mis aitaks vähendada ära veetavate jäätmete mahtu ja liht- sustaks jäätmete kogumise ja äraveo protsessi. Pressi kasutusele- võtt tähendab täiendavaid kulusid ning Ruhnu vallavanema hinnan- gul on pressi hind võrdne valla kümne aasta jäätmekäitluse eelarve- ga. Ta tõi ka välja, et praegu riigi poolt makstav tasandusfondi sum- ma ei ole normaalseks toimetulekuks piisav ning seab piirid saare arengule. Leidis kinnitust magistritöö teooriaosas kajastatu – väikesaarte jäätmeveoga seotud probleemidele ei ole võimalik pakkuda üht stan- dardset lahendust, tulenevalt nende eripärast, asukohast ja iga saare erinevatest vajadustest ja võimalustest. Kinnitust sai ka teooriaosas kajastatud transpordi olulisus. Teenuste arendamise ja saare arengu seisukohalt on eluliselt tähtis, et oleks tagatud konkreetse saare vajadustele vastav transpordilahendus ning tihti jäävad head lahen- dused just transpordikorralduse puuduste taha. Transpordiga seo- tud probleeme tõid välja pea kõigi saarte esindajad. Kinnitust leidsid ka saari külastavate turistidega seotud probleemid seoses jäätmete kasvuga, neid tõid välja mitmed saared, näiteks Piirissaar, Ruhnu, Aegna ja Prangli.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Eesti Mereakadeemia magistritöö uuris 2022. aastal jäätmeveo probleeme järgmistel Eesti püsiasustusega väikesaartel: Abrukal, Aegnal, Heinlaiul, Kesselaiul, Kihnul, Kräsulil, Kõinastul, Manijal, Naissaarel, Piirissaarel, Pranglil, Ruhnul, Vilsandil, Vormsil ja Väike-Pakril. Töö olulisust suurendab asjaolu, et varem ei ole akadeemiliselt eskkonnareostust ja jäätmekäitlust puudutav on üha aktu- K aalsem – keskkonnanõuded karmistuvad kogu maailmas ning jäätmekäitlusele pööratakse aina enam tähelepanu (REKK 2030), seetõttu vajab senisest enam tähelepanu ka väike- saarte jäätmeveo korraldus. Magistritöös uuriti 2022. aastal jäätme- veo korraldamisega seotud probleeme vastavalt püsiasustusega väikesaarte seadusele 2022. aastal väikesaarte nimistusse kantud Abrukal, Aegnal, Heinlaiul, Kesselaiul, Kihnul, Kräsulil, Kõinastul, Ma- nijal, Naissaarel, Piirissaarel, Pranglil, Ruhnul, Vilsandil, Vormsil ja Väike-Pakril. Töö jaoks andis sisendi Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium, kes samuti teema vastu huvi tundis. Eesti püsiasustusega väikesaared kuuluvad hajaasustuse piirkonda ning jäätmete korraldatud vedu selle majandusliku ebaotstarbekuse tõttu ei ole saartel nõutud, jäätmeveo kulud peavad katma kohalikud omavalitsused, aga piiratud eelarvete juures osutub see keeruliseks. Väikesaartel tekitavad ka külastajad turismihooajal täiendavat prügi, mis omakorda suurendab jäätmeveo korraldamisega seotud kulusid kohalikule omavalitsusele. nii põhjalikult väikesaarte jäätmeprobleeme uuritud. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada jäätmeveoga kaasnevad probleemid saartel, kohalike elanike ja asjassepuutuvate esindajate hinnang randa jõudva mereprügi osakaalule väikesaare jäätmetes ning edasiste mereprügi puudutavate uuringute vajadus. Näited väikesaartel esinevatest probleemidest Magistritöö raames läbiviidud uuringu käigus selgus, et eri huvigruppide (näiteks ametnike ja kohalike elanike) vaated erinevad samades küsimustes tihti oluliselt. Mitme saare püsielanikud tõid välja, et saari puudutavate otsuste tegemisel tuleks kaasata rohkem kohalikke elanikke ning püsielanikel peaks olema otsuste tegemisel suurem hääleõigus. Saari koheldakse Aegna elaniku hinnangul tihti ääremaana, ka Kihnu esindaja toob välja, et taaskasutusorganisatsioonid ja klaastaaras- se pakendavad pandipakenditootjad peaksid teadvustama endale Eesti vabariigi territooriumi ulatust. Probleem on pakendikonteine- riga ka Manijal, ükski pakendiringlusega tegelev ettevõtja ei ole olnud huvitatud saarega tegelemisest.
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada jäätme- veoga kaasnevad probleemid saartel, kohalike elanike ja asjassepuutuvate esindajate hinnang randa jõudva mere- prügi osakaalule väikesaare
jäätmetes ning edasiste mereprügi puudutavate uuringute vajadus.
20
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook