VESI
KOVi esindajad peaksid korraldama kohtumisi saareelanikega, kaasates saarega seotud huvigruppe ja väliseid sõltumatuid eks- perte – kohtumise teema tuleks varem kokku leppida, et kõigil osalistel oleks piisavalt aega ette valmistada ja oma küsimusi esitada. Tuleks üheskoos otsida saartel esinevatele probleemi- dele lahendusi ning kindlasti tuleks koosolekute tulemused pro- tokollida. Saarte puhul võib KOV tulevikus rakendada kaasavat eelarvet, andes seejuures suurema otsustusõiguse saarte küsimustes seal püsivalt elavatele inimestele, sest nemad on väikesaarel esinevate probleemide ja vajadustega enim kursis ja otsused mõjutavad neid kõige rohkem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib tulevikus kaaluda ka spetsiaalse prügilaeva kasutuselevõttu väikesaarte puhul, kuid see vajab eelnevalt põhjaliku tasuvusanalüüsi koos- tamist. KOVi esindaja ja saare elanike huvides peaks olema saare aren- damine kõigis valdkondades, et tagada selle jätkusuutlik areng. Tähelepanuta ei tohi jätta ühtegi valdkonda, sest vastasel juhul ei saavutata soovitud eesmärke. Saartele tuleks KOVi ja saareelanike koostöös (erinevaid huvi- pooli kaasates) koostada arengukavad, mis hõlmavad pikaajalist jätkusuutlikku arengut, tuleks seada ka strateegilised eesmärgid. Riiklikul tasandil (keskkonna-, kultuuri-, sotsiaal-, põllumajandus- ja rahandusministeerium, samuti majandus- ja kommunikat- siooniministeerium) tuleb väikesaari senisest enam väärtusta- da – saartesse ei saa suhtuda nagu tagahoovi, peab mõistma, et saartel on oluline väärtus, mille tähtsust ei saa alahinnata, need on meie kultuuri, ajaloo ja looduskeskkonna tähtsaks osaks. KOVi ametnikel tutvustada saareelanikele riiklikke ja rahvusvahe- lisi toetusvõimalusi ja väikesaarte koostööprojektide võimalusi saarte elu edendamiseks – viia kokku vajadused ja võimalused. Suurendada riiklike väikesaartele antavate toetuste mahtu saar- te elu edendamiseks nii Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt kui ka riigieelarveliste toetuste tasandil. Lisada PRIA toetuste nime- kirja väikesaarte looduskeskkonna toetus. KOVi esindajate ja riiklike keskkonnaspetsialistide algatusel korraldada senisest enam väikesaarte jäätmekäitlust ja mere- prügi puudutavaid teavituskampaaniaid. Tähtis on leida iga saare puhul just pikaajalised toimivad lahen- dused, millega eri huvigrupid ja saartega kokku puutuvad osalised rahul võiksid olla. Probleemidele kiirelt lühiajaliste lahenduste pakkumine ei ole jätkusuutlik ning võib põhjustada rohkem kahju, kui neist kasu saadakse.
Uuringu tulemustest selgus, et saarte püsielanikud ootaksid kohalikult omavalitsuselt (KOV) ka rahalist toetust seoses randade prügist puhastami- sega, kuna siiani on olnud need kulud suuremas osas või täielikult saareelanike kanda.
Mereprügi väikesaartel Väikesaarte prügikäsitluse juures ei saa käsitlemata jätta ka mere- prügi teemat, kuna püsiasustusega väikesaarte randa jõudnud mereprügi on visuaalselt silma riivav ning see avaldab lisaks loodu- ses tekitatud kahjule mõju ka kohaliku omavalitsuse eelarvelistele kuludele või on lisanduv kulu kohalikele elanikele juhul, kui nad pea- vad prügi saarelt omal kulul ära transportima. Mereprügi koosneb vastajatelt saadud andmete põhjal enamjaolt plastikust, millest suurema osa moodustavad plastpudelid, kile jm ujuvad esemed. Esineb ka euroaluseid ja ehitusega seotud esemeid. Covid-19ga seotud esemeid Eesti väikesaarte randadest pigem leitud ei ole või esineb neid minimaalselt. Kalastusega seotud va- hendite puhul on peamiselt tegemist vanade võrkude, poide ja korki- dega, on leitud ka otsi, mida laevadel ja merenduses kasutatakse. Uuringu tulemustest selgus, et saarte püsielanikud ootaksid kohali- kult omavalitsuselt (KOV) ka rahalist toetust seoses randade prügist puhastamisega, kuna siiani on olnud need kulud suuremas osas või täielikult saareelanike kanda. Ennetus- ja koostöö olulisus Sarnaselt magistritöö teooriaosas kajastatule leidis uuringutule- mustes kinnitust ka meres leiduva prügi, jäätmekäitluse ja kesk- konnaalase teavitustöö tähtsus, mitmed vastajad tõid esile selle olulisuse. KOV saab omalt poolt kaasa aidata paigaldades silte sadamatesse ja laevadele ning alustades teavitustööga juba laste- aias ning paigutades avalikesse randadesse ja teede äärde kontei- nereid jäätmete liigiti kogumiseks. Koostööd ja võimalust teiste saarte kogemustest õppida peab enamik vastanutest oluliseks, väärtustatakse ka eri osapoolte kaasamist jäätmetega seotud probleemidesse. Vilsandi saarevanema hinnangul tuleks vältida re- toorikat, et millist teenust ühel väikesaarel ei ole, seda pole ka teis- tele tarvis. Võimalikud lahendused Lähtuvalt magistritöö uuringu tulemuste analüüsist tegi magistritöö autor ettepanekud, millele peab tähelepanu pöörama, et jäätme- käitluse süsteemi Eesti püsiasustusega väikesaartel tulevikus parendada või arendama hakata. Ettepanekud on järgmised:
Viidatud allikas: Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), (2019), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://www.mkm.ee/et/eesmargidtegevused/energeetika/eesti- riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 (02.12.2021).
22
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook