ana meremees teab, et selle vastu aitab kraam nimega anti- V fouling paint . Keeletundlik spetsialist tahab aga sealjuures veel teada, kuidas seda oleks eesti keeles korrektne nime- tada. Selle küsimusega on varemgi merekeele nõukoja poole pöör- dutud ning hiljuti juhtus see jälle. Fouling u all mõeldakse kõnealuses kontekstis laevakere „täis kasva- mist“ või „kinnikasvamist“, kattumist vetikate, tõruvähiliste jm vee- organismidega. Selle nähtuse tulemusena võib laevakere (sooje- mates vetes oluliselt kiiremini kui külmemates) mõne aja pärast üsna krobeline või habetunud välja näha. Selline fouling vähendab laeva kiirust, ummistab laeva veevõtu- jm avasid, soodustab rooste- tamist ja võõrliikide levimist. 1996. aasta „Mereleksikonist“ leiab mõiste antifouling paint vastena „kattumisvastase värvi“ – „mürgine värv, millega värvitakse laeva all- veeosa, et see ei kasvaks mererohtu ega -karpidesse, vaid säilitaks sileda pinna. Eriti oluline on see kiiruse säilitamiseks sõidul lõuna- meredes, kus laeva allveeosa kasvab mererohtu või -karpidesse (vt laevakere kattumine) väga kiiresti.“ Mereleksikoni põhjal on artikkel kirjutatud ka Merevikisse. „Kattumisvastane (süsteem)“ on alates 2011. aastast kasutusel ka meresõiduohutuse seaduses.
2004. aastal ilmunud keskkonnasõnaraamatus on antifouling paint eesti keeles „kattumisvastane värv” ja „kasvutõrjevärv”.
2008. aastal välja antud „Inglise-eesti meresõnaraamatus“ on paku- tud antifouling paint i vasteks aga hoopis „kasvumisvastane värv”. Meresõnaraamatust on see sõna võetud ka Euroopa Liidu mitme- keelsesse terminibaasi IATE. Kust see sõna tuli ja sõnaraamatusse sattus, ei mäleta praegustest merekeele nõukoja liikmetest enam keegi. Kõiki arutelusid ei ole teokirjadesse kirja pandud. Nüüd järjekordse küsimise järel teemale värske pilguga peale vaa- dates tekitas meresõnaraamatus olev „kasvumine“ pigem küsimu- si. Nt, et enne „kasvumisvastase värvi“ kasutuselevõttu peaks ole- ma selge, mis asi on „kasvumine“. Olemas on „kasvud“ ja „kasva- mine“, kuid nendest (või nendeta) „kasvumise“ sünteesimine tundub ebaloomulik. See kõlab nagu päris sõna, kuid sõnastikes sellist ei esine ja praktikas ei kasutata ning see tekitab pigem arusaamatust ja võõristust. Kui selle all mõelda millegi kasvamist, siis „kasvamine“ ise on juba enesekohane sõna, seega ei ole millegi kasvatamise ase- mel ise kasvamise jaoks vaja enam sõna järelliitesse u-d lisada, eri- nevalt näitest (millegi) paiskamine vs. (ise) paiskumine. Kasvumise asemel kasvust rääkimisel tekiks küsimus, kas jutt on kasvudest või kasvamisest ning viimasel juhul, mille kasvamisest. „Laevade kasvuvastane värv“ võib jätta kahtluse, et sellega võidel- dakse laevade kasvamise, mitte nt laevakere „kinni/täis kasvamise“ või „vetikate/karpide kasvamise“ vastu. Kuna kasvamist, erinevalt kasvudest, üldiselt ei „tõrjuta“ võiks selle mure lahendada, rääkides „kasvutõrjevärvist“. Kuna selle kraami põhieesmärk ei ole laevale ilusat värvi anda, vaid peamiselt kaitsta, pakuti ka, et see võiks „värvi“ asemel olla „kasvutõrjevõõp“. Samas on enamiku värvidegi põhiees- märgiks värvitava objekti kaitsmine välismõjude eest …
Pärtel Keskküla
„Ja ometi on meil nagu igal rohu- kõrrelgi maa peal oma paik, oma hea sadam, kuhu me tagasi pöördume /.../ Ilma selle sadamata haakuvad näiliselt vabad ja sidumata inimesed imelikul kombel kõige kramplikumalt rahuliku koha või kohakese külge elus, lasevad oma nõrgad ankrud alla ja nende laeva põhi kattub kiiresti merikarpide ning limaga.“ Nii kirjutas Juhan Smuul 1958. aastal Loomingus ilmunud „ “. Jäises raamatus
Veesõiduki „vesikasvudega“ kattumise puhul räägitakse vist kõige sagedamini siiski vetikate või karpidega „kattumisest“. Nagu nt
33
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook