Hüdrograafilised mõõdistused 2022. aastal HÜDROGRAAFIA
Peeter Väling
Sel aastal toimusid hüdrograafiaosakonna (HO) peamised mõõdistustööd Liivi lahes, Soome lahes Tallinna lähistel, Väinameres, Tareste lahes ja muidugi Peipsi järvel.
2 okku mõõdistasime merel 1100 ja Peipsil 56 km K suuruse ala, ehk siis enam-vähem tavapärase mahu. Merel oleks maht võinud olla tunduvalt suurem, kuid meie mõõdistuste lipulaev oli kuu Jakob Prei aega dokis ja hiljem veel pea teist sama kaua ühe peamasi- naga hädas. Lisaks tuli rahapuudusel mõõdistustööd lõpetada kuu aega planeeritust varem. Kuna madalas vees on rohkete veealuste kivide tõttu lae- vade ja ka kaatriga päris ohtlik mõõdistustöid teha, siis peab alla 3 m sügavustega alade jaoks leidma mingi muu meetodi, kuidas põhi ikkagi korralikult ära kaardistada.
Satelliitidelt on mõõdistustäpsus liiga vilets ja ka vee läbi- paistvus peab superhea olema.
Hüperspektraalkaamera on eelkõige mõeldud põhjataimes- tiku ja vee omaduste uurimiseks ning kuigi selle abil on või- malik saada infot ka sügavuste kohta, ei ole tulemused ena- masti piisava täpsusega. ASVga on sama probleem, mis kaatritega – liiga suur ilma- tundlikkus ja liiga kitsas korraga kaetav mõõdistatud riba. Tuletan meelde, et lehviksonar katab korraga seda laiema riba, mida kaugemal põhi sonari andurist on, näiteks 2 m sü- gavusel on see 10 m ja 50 m sügavusel 250 m. Ideaalne lahendus madalvee mõõdistamiseks on just batü- meetriline LIDAR. Batümeetriline sellepärast, et erinevalt puhtalt maapealsest (terrestrial) LIDARist on sellel lisaks infrapunasele laserile ka roheline (reeglina lainepikkusega 520–540 nm). Just roheline laserikiir on võimeline läbima veekihti. Sellise LIDARiga saaks korraga ja kiiresti katta laia riba, saavutades lehviksonari täpsusele lähedased tulemu- sed.
2 Meil on hinnanguliselt 1000 km suurune mereala sügavu- sega 3 m või vähem, nii et see tööpõld on päris suur.
Mõõdistusvõimalustest Eestis Mõõdistusvõimalusi on erinevaid: satelliitidelt, õhust batü- meetrilise LIDARi või hüperspektraalkaameraga ning ka ise- liikuvatelt väiksematelt alustelt (ASV – Autonomous Sur- face Vessel ) lehviksonaritega.
35
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook