VESI
Kui palju laevu on Eesti lipu all? 2022. aasta 19. septembri seisuga on Eesti lipu all 441 laeva. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna juures peetavas laevaregistris on registreeritud 356 laeva, millest 9 on kaubalaevad ning 33 reisi- laevad. Lisanduvad laevapereta prahitud laevade registris 11 laeva ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus 74 laeva. 2022. aasta kokkuvõte Vaadates aastale tagasi ja pannes tulemusi kokkuvõttena kirja, võiks pidada üheks olulisemaks asjaolu, et merenduse konkurentsi- võimega tegeleb meeskond. Aastate jooksul on sellesse projekti ja tegevusse oma panuse andnud paljud spetsialistid ning oleme tänulikud neile selle eest. Mõistes, et vaid meeskonnana saab kõrgemale, kaugemale ja kiiremini – tõdeme, et tiimi suurendamine on toonud ka teatavaid tulemusi ja saavutusi. Suhtleme iga päev nii võimalike klientidega kui ka planeerime tegevusi, et jõuda nende soovitud laevaomanike, prahtijate või vahendajateni. Lisaks turun- duse, kommunikatsiooni ja müügitegevusele ka arendus- ja parendusideedesse panustades on ainult meeskonnana toimetades võimalik jõuda tulemuseni, võttes arvesse merenduses üldtuntud reeglit, et aeg = raha ning asjaolu, et kulubaasilt tehakse otsuseid, nagu seda on lipu valik laevale. Oluline aspekt lipuprojekti puhul oli ka käesoleval sügisel parandatud välismaalaste seadus, mis võimaldab laeva meeskonnale paindli- kumaid võimalusi. Selliste täiendustega on võimalik laevandus- pakett muuta järjest konkurentsivõimelisemaks. Kindlasti on laevanduspaketis veel parendus- ja arendusaspekte, mida võiks konkurentsivõimelisemaks saamise tarvis paremaks teha, kuid sinnapoole me ka liigume. Soovis pakkuda kliendile veel kiiremat ja mugavamat teenust ka laevanduses ja merenduses, on suund, mille nimel on paljud vaeva näinud käesoleval aastal ning panustavad ka järgmisel aastal, et tuua kasutajateni laevade infosüsteem ning koos selle süsteemi võimalustega teha teenus veel paremaks, kiiremaks ja mugavamaks. Oluline on teha kokkuvõtteid ning mõista, mida on suudetud teha, saavutada ning kuidas minna edasi. Merenduse konkurentsivõime meeskonnaga oleme sel aastal panustanud nii taustal toimuvatesse kui ka otsestesse tegevustesse. Oleme koostöös parendanud meie infokanaleid, seal olevat infot, selle kättesaadavust eri keeltes ja teinud lihtsamaks vastuste leidmise lipuprojektiga seotud küsimus- tele. Samuti oleme kogunud tagasisidet valdkonnast laevalipu kohta üldiselt, et nende soovituste järgi toimetada ise edasi ning saa- vutada parim võimalik – laev Eesti lipu alla, mis ka novembri alguses teoks sai. Kuigi aasta on pikk, siis tegutsedes möödub see kiiresti ning nii oleme meiegi lipuprojektiga seonduvalt juba mõnda aega teinud ettevalmistusi järgmise aasta tegevuste suunas – ikka selleks, et liikuda lähemale eesmärgile – tuua laevu Eesti lipu alla. Lisaks oleme mõningaid tegevusi alustanud juba praegu, et järgmisel aastal saada teada kaua oodatud Eesti meremajanduse uuringu esimese osa tulemus, mille põhjal selgub, kui suurt osa meremajandus Eestis hõlmab. Seega tegutseme mitmes suunas, et pakkuda parimat võimalikku sisendit merenduse konkurentsivõime tõstmisesse.
Kuigi aasta on pikk, siis tegutsedes möödub see kiiresti ning nii oleme meiegi lipuprojektiga seonduvalt juba mõnda aega teinud ettevalmistusi järgmise aasta tegevuste suunas – ikka selleks, et liikuda lähemale eesmärgile – tuua laevu Eesti lipu alla.
lipuriikidega. Lisaks mõistlikele registritasudele on Eestis sood- samad tonnaažitasud uuematele laevadele ning soodsad töö- jõutasud laevapere liikmetele, kus näiteks tingimustele vastaval laeval töötava laevapere liikme tulumaks on 0% ning ülejäänud tööjõumaksud arvestatakse 750euroselt maksubaasilt. Kindlasti ei saa Eesti puhul mainimata jätta mitmeid uuenduslikke infosüsteeme ning digilahendusi. E-lahendustega on seotud eri valdkonnad alates äritegevusest ja lõpetades laevade haldamise ning meremeeste registreerimisega. Lisaks riiklikele digilahendus- tele nagu Maksu- ja Tolliameti e-teenused, e-notar ja e-residentsus, on Eesti esirinnas ka meremeeste infosüsteemiga ning peatselt valmiva laevade infosüsteemiga, mille eesmärk on lihtsustada lae- vade registreerimist ja haldamist, aidates seeläbi vähendada lae- vaomanike ja haldajate aega, kulusid ja bürokraatiat. Lisaks eelnimetatule oleme Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmesriik, oleme lipuriigina Paris MoU valges nimekirjas ning meil on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres. Meil on kompetentsed merendussektori töötajad, pakume ka mitmekülgseid ja kvaliteet- seid haridus- ja koolitusvõimalusi. Kes võivad Eesti laevalippu kanda? Eesti riigilippu võib kanda laev, mille omanik või prahtija on Eesti kodanik või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Samuti ühisomandis olev laev, kui suurem osa laevast kuulub Eesti koda- nikule või Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Õigus kanda Eesti lippu laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikule ja lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ning tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel, et tal on Eestis tegevuskoht (ei loeta laeva) või Eestis tegevuskohta omav vastutav isik.
44
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook