MAA
TABEL. TEEHOIUKAVA FINANTSPLAAN 2023–2026 mln €
Vahendid riigiteede hoiuks
2023 2024 2025 2026 151,9
Riigieelarvelised vahendid
82,2 23,2 0 2,9 108,3
107,8 28,1 14,8 2,3 153
144,5 34,9 0 0 179,4
Ühtekuuluvusfondi 2014–2020 tulemusreserv ja 2021–2027 toetus Rail Balticu Euroopa ühendamise rahastu toetus Muud välisvahendid Vahendid riigiteede hoiuks kokku
34,5 15,3 0,8 202,5
Kui tõesti läheb rahastusega nii, nagu praeguses nelja aasta finantsplaanis kirjas, saab sektor tugeva löögi. Ettevõtjad ei saa hoida töötajaid kaht aastat palgal lootuses, et kohe-kohe olukord paraneb.
Teehoiukulud Teede korrashoid Kruusateede remont
2023 2024 2025 2026
43,4 9,2 17,4 19,5 9,3 20,8
41,2 5
42 9,2 15,4 6,9 8,9 3,5 0,5 2,1 88,5 0 0,5 0 0 0 61,3 2,7 64,5
42 10,2 17,4 19,5 6,7 24,9
Kattega teede säilitusremont Kattega teede taastusremont Sildade rekonstrueerimine ja remont Rekonstrueerimine Muud investeeringud
9,4 3,6 4,1 0
1,2 2,6 123,3
0,5 1,5 65,3
1,2 1,6 123,5 0,6 0
Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus
Teedevõrgu säilitamise investeeringud kokku Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine Intelligentsete transpordisüsteemide ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine Ehitamine, sh Rail Balticu trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed
1,2 2,3 3,5 4,7 1,6 59,8 6,1 79,2
0 0 0 0 0 40 3 43
2,5 4,5 1,4 41,2 5,7 55,9
Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus Teedevõrgu arendamise investeeringud kokku
202,5 153 108,3 179,4
TEEHOIUKULUD KOKKU
dub ja ajude äravool teistele tegevusaladele suureneb hüppeliselt. Sektori hilisem võimalik taastumine on ebastabiilsuse tõttu vaeva- line. Arvan, et teedeehituse tehnilise võimekuse säilitamine on märk- sa lihtsam kui pärastine tööjõu kompetentsi taastamine.
Milline on kärbitud rahastuse mõju remondivõlale? Loomulikult ei mõju see hästi. Hindame olemasoleva teedevõrgu säilitamise remondivõlaks u 700 miljonit eurot. Kui arvutada praegu teada oleva rahastuse põhjal lihtsustatult välja remondivõlg 2026. aasta lõpuks, siis kasvab see ligikaudu miljardi euroni. Et säilitada olemasolev teedevõrk heal tasemel ja likvideerida 30 aasta jooksul remondivõlg, vajame hetkearvestuse järgi igal aastal 200 miljonit eurot. Milleks peab liikleja kärbitud rahastuse tingimustes valmis olema? Esialgu võib selline areng olla liiklejatele isegi meeltmööda, sest remonditööde maht väheneb märkimisväärselt ja liiklust häirivaid piiranguid on teedel palju vähem. Mõne aja möödumisel hakkavad aga teed muutuma ebatasasemaks. Esialgu avaldub see tugeva- malt väiksematel teedel, kus on vajalikke remonditöid niigi pikka aega edasi lükatud. Kui vähene rahastus jätkub pikemalt kui paar aastat, kaasneb selle- ga kogu teedevõrgu kulumine ja seisukorra halvenemine. See tingib omakorda lokaalsed piirangud, tagasimineku liiklusohutuses ja ka teehoolduse kvaliteedi languse. Kuidas mõjutab kärbitud eelarve kohalike taristuehitussektori ettevõtjate käekäiku? Kui tõesti läheb rahastusega nii, nagu praeguses nelja aasta finants- plaanis kirjas, saab sektor tugeva löögi. Ettevõtjad ei saa hoida töö- tajaid kaht aastat palgal lootuses, et kohe-kohe olukord paraneb. Mõningal määral kompenseerib tagasilööki raudteesektori suure- nev töömaht mulde ja ristumiste ehitusel, kuid kõik teedeehituse segmendid ei leia ikka rakendust. Spetsialistide juurdekasv pidur-
Kui palju raha on puudu, et säilitada Eestis elujõuline projekteerijate, ehitajate ja omanikujärelevalve turg?
Selliseid turu toimimise arvutusi ei ole me teinud. Arvestades 2022. aasta u 20% hinnatõusu, võib Transpordiameti minimaalseks tellimuste portfelliks tunnetuslikult pakkuda 200 miljonit eurot aastas. Rõhutan, et see summa on minu hinnangul miinimum sekto- ri ellujäämiseks ja pakutud arvestusega, et sellele lisandub aastas 100 miljonit eurot kohalike omavalitsuste, erasektori ja raudteetaris- tu ehitustellimustest. Mis juhtub, kui rahastust veel vähendatakse? 2025. aastaks kavandatav tase on must stsenaarium. Siin ei ole enam ruumi vähendamiseks. Kas võib juhtuda, et praeguse rahastuse juures ei suuda Eesti üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise kohustusi 2030. aasta tähtajaks täita? Hetkel ei ole kõik veel kadunud. Tegeleme aktiivselt üleeuroopalisse põhivõrku kuuluvate Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna– Pärnu–Ikla maantee ehituse ettevalmistamisega: projekteerime ja soetame tee alla jäävaid kinnistuid. Nende töödega oleme graafikus. Lahtine on ehitustööde rahastamine, sest puudu on u 600 miljonit eurot. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga otsime võimalusi välisvahendite kaasamiseks mõistliku omafinant- seeringuga. Probleem seisneb selles, et väikese riigieelarve korral ei ole võimalik ka välisvahendeid kaasata, sest tegemist on rahamahu- kate projektidega. Näiteks on raske taotleda välisrahastust projek- tidele, kus omafinantseering on 70%.
52
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook