MAA
Värske Aadu inseneripreemia laureaat on olnud aktiivne Eesti Taristuehituse Liidu tegemistes, sealjuures kolm aastat ka liidu juha- tuse liikmena. 2011. aastal uuris ta koostöös Eesti Energia ASiga projekti OSAMAT raames põlevkivituha laialdasemaid kasutamis- võimalusi teedeehituses. „Mul on vedanud heade mentoritega alates teedeinseneri karjääri algusest kuni tänaseni,“ kinnitab ta. Töö normdokumentidega Taro sõnul on Eestis veel palju teha, et teedeala reguleerivate norm- dokumentide sisu oleks loogiline, üheselt arusaadav ja tagaks ka tegeliku kvaliteedi. „Eesti teedevaldkonnas on toimetamas suur hulk suurepäraseid insenere ja ägedaid inimesi. Paraku oleme ligi kaks aastakümmet sunnitud pidama kaevikusõda eri juhendites või eeskirjades kirja pandud kummaliste nõuete tõttu, millel pahatihti pole inseneeriaga suuremat seost,“ räägib Taro. „Paratamatult on jäänud mulje, et nõuded on kohati kirja pannud praktilise kogemuse- ta inimesed, sest suur hulk nõudeid anna teede kvaliteedile ja kestvusele midagi juurde, küll aga põhjustavad laristamist, lisakahju keskkonnale ja tõstavad töö lõpphinda.“ Viimased aastakümned on seega teedeinseneride ühisüritustel põhiliseks jututeemaks kujunenud eelkirjeldatust tingitud ülekohus. „See omakorda on kaasa toonud usaldamatuse fooni. Kindlasti ei saa ka töövõtjad väita, et kõik tehtu alati õnnestub, kuid pole kuigi motiveeriv saada trahvi olukorras, kus ehitajana oled teinud kõike korrektselt. Seejuures on lähtutud raudsest eeldusest, et kõik üle- jäänud pooled alates proovide võtmisest ja transpordist kuni labori tegevuseni on eksimatud.“ Ta toob näite: „Töövõtjas tekitab tahtmatult küsimusi, kui ta saab mitukümmend tuhat eurot trahvi asfaltsegu ühe bituumeniproovi hälbivuse korral, kus B-proov erineb A-proovist 0,7%. Teelõik samas kestab kenasti nii garantiiaja kui ka edasised aastad. See paneb mõtlema, kas kehtivad eeskirjad on ikka mõistuspärased ja kvali- teedinõude võimaliku rikkumisega tasakaalus.“ Eeltoodu on Taro sõnul põhjus, miks sai tõsiselt ette võetud juhendi- te, standardite, normide ja eeskirjade mahukas parendamine. „Ühel 2017. aasta detsembrikuu päeval arutasime kolleegi Andres Gaili- tiga järjekordset katseproovi kaasust, mille peale ta soovitas mul kõik valdkonda reguleerivate dokumentide probleemsed teemad kirja panna ja liidu liikmetele täiendamiseks saata,“ meenutab ta. Nii sündiski jõulueelses koostöös kuue konkurendist kolleegiga esi- algne Exceli tabel, kus alguses oli 15 rea jagu probleeme. Koostöös Transpordiameti esindajatega sai nende põhjal loodud hulk töö- rühmi, kelle eesmärk oli parandada kehtivaid dokumente: standardid EVS 901:1 „Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid“ ja EVS 901-3 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“, asfaldist katendikihtide ehi- tamise juhis, riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri, Transpordi- ameti lepinguprojekt, määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõu- ded“, määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, elastsete tee- katendite projekteerimise juhend, killustikust katendikihtide ehita- mise juhend, stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis, pin- damisjuhis jt. Neist osa on nüüdseks täiendatud ja kehtestatud, mõni läheb juba uute täiendustega kooskõlastusringile, mõni on veel töös. Taro on suuremal või väiksemal määral võtnud osa neist kaheksa esimese juures. Mees on tänulik oma erialakaaslastele, kes leidsid oma põhitöö kõrvalt aega töörühmades osalemiseks. Tööd normdokumentidega on kindlasti veel palju ja ta kutsub kõiki teede- insenere üles aktiivselt kaasa lööma.
Meeskond on meil TREFi kontsernis väga tugev ja üksteist toetav ning probleemide lahendamisel annan võimaluse korral kogemuste ja teadmiste piires alati ka oma panuse. Tunneme ühiselt heameelt kordaminekute üle.
aanus Taro on teedevaldkonnas tegutsenud alates 1997. aas- J tast. Enam kui 20 aastat on ta kuulunud eri teedeehitusette- võtete juhtorganitesse ja tema tehtud tublist tööst on võitnud nii riiklik, munitsipaal- kui ka erasektor. Põlvast pärit Taro puutus ehitustööga kokku juba noorena. „Lapsena sai suviti ehitustöödel taskuraha teenitud. Kaks toonasele põllu- majandusühistule ehitatud hoonet on tänapäevani alles. Neid nähes tekib alati hea emotsioon, et kunagi ammu sai antud nende valmi- misse väike panus,“ ütleb ta. „Tõenäoliselt just selles eluetapis viis ehitusprojektidega tutvumine mu mõtted ehitusvaldkonna suunas, sest keskkooli lõpetades oli mu otsus kindel – minust peab saama ehitusinsener.“ Samas paelus meest juba toona ka sillaehitus ning Tallinna Tehnika- ülikooli sisseastumisel tegi ta lõpliku otsuse teedeehituse kasuks. Teedeehitaja karjääri alustas Taro 1997. aastal ASis ASPI projekti- juhina. 2000. aastate alguses sai ta osakonnajuhiks, kuus aastat hiljem ehitusdirektoriks ja juhatuse liikmeks. Pärast ASPI ühinemist ASiga Nordecon Infra oli Taro selle juhatuse liige ja 2011. aastast Nordeconi teedeehituse direktor. Alates 2013. aastast on ta tööl ASis TREF Nord, kus on viimased viis aastat täitnud juhataja ja juha- tuse liikme ametikohta. Tarol on oma tööelu jooksul õnnestunud kas projekti- või ehitusjuhi- na kaasa lüüa väga eriilmeliste projektide juures: Tallinna Tamm- saare tee läbimurre, linnatänavatest Vabaduse puiestee ja Merivälja tee, Mäo, Tallinna Ringtee Luige sõlm, Vaida–Aruvalla ja Aruvalla– Kose lõik, Tartu Idaringtee ja Lääneringtee. Ka Tallinna lennujaama, Ämari lennujaama ja mitme sadama eri ehitusetappides, Sindi silla rekonstrueerimisel, vastavatud Tori silla ja töös oleva Selja ökodukti rajamisel on Taro saanud osaleda. Meeldejääv on olnud ka taristu ehitamine Tallinna Vanglale, mitmele kinnisvaraarendusega maa- tükile ja Narva piiripunktile.
54
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook