onverentsi visioonikõne pidas näitleja Rasmus Kaljujärv, kes K rääkis teedevõrgust ja liikumisest tavakodanikuna. Kaljujärv rõhutas, et me kõik oleme suure osa oma ärkvelolekust teel – kes läheb kodust tööle, kes turule, kes sõbrale külla või arsti vastuvõtule. „Kõik inimesed liiguvad oma unikaalsete mõtetega mööda maanteede ja kõnniteede rägastikku. Proovime ette kujutada Tallinna või muud linna pealtvaates. Kui keskendume tänavate rägastikule, siis on see justkui aju. Tänavad on justkui ajukurrud ja inimesed neuronid, kes edastavad üksteisele infot,“ kirjeldas Kaljujärv. „Mida paremas seisus on sinu aju, seda suuremat rahuldust pakub sulle elu. Oma vaimse heaolu eest me ju tahame hoolt kanda, miks me siis ei kanna hoolt selle linnaruumi eest, kus oma igapäevaseid unikaalseid mõtteid mõtleme?“ Kaljujärve sõnul peab linnaruum ja teedevõrgustik vähendama stressi. „Täna on see nagu ellujäämiskursus,“ nentis ta. Tihedalt autosid täis kesk- kond ei toeta vaimset ega füüsilist heaolu. „Aga mõelge, kui inimesed saaksid punktist A punkti B kulgedes päriselt mõelda! Millised uued ideed ja algatused võiksid siis sündida? Me oleksime siis tervemad, õnneliku- mad ja rahulikumad. Võib-olla jääks mõni pere lahutamata, koduvägivalla akt sündimata ja infarkt olemata.“ Tark tee-ehitus loob mõnusama linnaruumi Linnaruumi arengu teemalises debatis käsitleti inimkesksema linnaruumi loomise võimalusi, näiteks osa sõiduradade asendamist rattateedega. ESTELi juhatuse liige ja taristuehitusettevõtte Verston OÜ juht Veiko Veskimäe leidis, et linnaruumi temaatika on linnadevaheliste ühenduste kõrval avalikus debatis fookusest välja jäänud. „Samas on see taristu- ehitajate jaoks igapäevane ja väga oluline teema, sest meie soovime ju ehitada seda, mida tellijal ning teedel ja linnakeskkonnas liiklejal on vaja. Ja see, mida enamus meist tahab, on mõnus, kvaliteetne elukeskkond. Tahame mõnusat linnaruumi, kus on hea jalutada ja rattaga sõita; ruumi, mis on mõeldud inimestele, erinevatele liiklemisvahenditele ja -viisidele.“ Veskimäe soovitas Tallinnal ellu viia linnaruumi eksperiment, et näha selle mõju autostumise vähendamisele. „Pange suvel Liivalaia tänaval või Narva maanteel kaks sõidurada kinni. Ma ennustan, et nendele suletud sõiduradadele pandud lillepotte ei lubata enam ära korjata,“ rääkis Veski- mäe. Ta tõi näiteks Pärnus suvel suletud Supeluse tänava, kus on väga mõnus atmosfäär. Tallinna linna strateegiadirektori Raido Roobi sõnul plaanibki Tallinn järg- misel aastal katsetada Rävala puiestee kinnipanemist paariks kuuks. „Proovime luua sellised tingimused, et kui inimene peab tegema uutes liik - lusoludes teistsuguseid otsuseid, siis oleks see talle mugav, “ ütles Roop. Debatis osalejad võtsid kaasaegse linnaruumi ühe värskema näitena vaatluse alla Tallinna Reidi tee. Arhitekt ja linnaplaneerija Tõnis Savi leidis, et parim näide see siiski pole, sest tekkinud ruum on liiga monofunkt- sionaalne ja pole kõigis detailides läbimõeldud. Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus tunnustas aga Reidi teel avaliku ruumi nii suurt rõhutamist.
Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) 10. novembril peetud konverentsil „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“ tõdeti kordu- valt teedesse ja elukeskkonda investeerimise hädavajalikkust ning möödapääsmatust. Kaas- aegsest teedevõrgust sõltuvad Eestisse tehtavad investee- ringud ja regionaalareng, rääkimata inimeste turvalisu- sest ja säästetud eludest.
Fotod: Karli Saul
61
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook