Saalist püüavad nii tellija kui ka erasektori spetsialistid seda maksumaksjate esindaja- tele justkui pidevalt selgeks teha, kuid viimastele näib jäävat pigem mulje, et need sõnumi- toojad on vaid lobitöötajad, soovides enestele lihtsalt tööd ja raha kokku ajada.
Taavi Tõnts Transpordiameti teede projekteerimise ekspert
uulasin 10. novembril 2022 Eesti Taristuehituse Liidu teisel K visioonikonverentsil, kuidas ministeeriumide ja erakondade esindajad debateerivad ning teevad ettekandeid teedest ja nende rahastusest. Sain teada, et teid oleks vaja ehitada Eestis ka edaspidi, kuid kuidas tagada selleks pikaajaline ühtlane rahastus, jäi seegi kord selge vastuseta. Võrreldes eelmise aastaga oli uus vaid pidev üleskutse unustada maanteed ja minna raudteed ehk Rail Bal- ticut ehitama. Esinejaid kuulates mõtlesin, et aitame juba mitu aastat Transpordi- ametis ametlike koostöölepingute alusel Rail Balticu kiirraudteed ehitada (seni peamiselt ristuvaid maanteid), kuid kehtivat teehoiu rahastuskava vaadates tekib ikka ja jälle küsimus, kas see on riigi tasandil ja kõigi teeliikide üleselt vaadatuna ikka kõige optimaalsem lähenemine (vt kuvatõmmis). Kui teedeehitust ja rekonstrueerimist ei rahastata ühtlaselt, toob see maksumaksjale ja liiklejale kaasa oluliselt kõrgemad kulud. Saalist püüavad nii tellija kui ka erasektori spetsialistid seda maksu- maksjate esindajatele justkui pidevalt selgeks teha, kuid viimastele näib jäävat pigem mulje, et need sõnumitoojad on vaid lobitöötajad, soovides enestele lihtsalt tööd ja raha kokku ajada. Tegelikult tuleks emotsioonid kõrvale jätta ja püüda eri stsenaariume veidi läbi arvutada, nii nagu inseneridele ja majandusspetsialistidele arenenud riikides kombeks. Alustuseks võib püstitada nt hüpoteesi, et teede ebaühtlane rahastamine on sama ebaefektiivne nagu Tallinnas Vabaduse puiesteel järsult kiirendades sõitmine, siis jälle punase tule ees pidurdamine, selle asemel et sõita ühtlaselt fooride rohelises laines (joonis 1). Kohale jõutakse mõlemal juhul peaaegu sama ajaga, kuid kulu võib olla esimesel juhul nii sõitjale kui ka kesk- konnale kuni poole suurem. Seda viimast tahavadki erialaspetsia- listid maksumaksjate esindajatele ja teistele öelda, kuid paistab, et see ei ole seni õnnestunud. Kui prooviks siis veidi arvutustega ühis- konda ja nende esindajaid veenda? Teen otsa lahti. Kui vaadata viimase 20 aasta inflatsiooni Eestis (joonis 2), siis on see keskeltläbi olnud 5% aastas. Sotsiaal-majanduslikes riiklikes tasuvusarvutustes tuleb praegu võrdlusarvutusi teha 4% diskonto- määraga, mis on täpselt sama suur kui Eesti miljardi euro suuruse uue võlakirjaemissiooni kupongi intressimäär.¹
Tallinnas Vabaduse puiesteel juurutati rohelisel lainel põhinev foorirežiim 2014. aastal.
¹ . – ERR, 06.10.2022. Sõerd: järgmisel aastal tuleb laenu võtta 1,2 miljardit
67
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook