Miks ei olnud aluspinna mass-stabiliseerimine võimalik? eil oli lepinguline kohustus rajada enne mass- M stabiliseerimistöid katseväljak, et määrata looduslikes tingimustes ja hilisemas ehitus- töös kasutatavate seadmetega kindlaks turba stabili- seerimise täpne tehnoloogia ja tulemuste kontrolli meeto- did. Katseväljak oli soovitatav rajada suure veesisaldu- sega (700–750%) alale, kus turba tugevnemine on stabi- liseerimise järel kõige kesisem ja seega valitsevad kõige raskemad tingimused. Projektis oli arvestatud, et stabiliseerimistöödeks kasuta- takse sideainetena tsementi (CE) ja põlevkivituhka COM BS-CFBC (varasema nimega ASH3). Lisaks projektsele la- hendusele tuli katsetada ka suurendatud ja vähendatud sideaine sisaldusega retsepte, et leida tehniliselt sobiv ja maksumuselt optimaalseim variant. Peale selle rajasime katselõigud, kus proovisime enda pakutud alternatiivseid retsepte, kasutades põlevkivituha asemel eri koguses liivasid. Katsetulemused näitasid, et projektijärgne retsept ei saa- vutanud 56 päevaga nõutud nihketugevuse väärtust (Cu = 35 kPa). Tuhaga retseptide korral tekkis aluses kiiresti deformatsioon. Ent ka liivaga retseptid ei toiminud kõiki- des katsepunktides. Suurendatud tsemendisisaldusega 3 (120 kg/m turba kohta) saavutati küll nõutud tugevus, kuid juba stabiliseeritud osal ei olnud võimalik 24 tunni möödudes liikuda. Seda aga nõudis tööde tehnoloogia – teega risti tuli tööpäeva jooksul segada viie meetri laiune riba, mille pealt tuli jätkata järgmisel päeval uue riba stabiliseerimisega. Suurendatud tsemendisisaldusega retsepti kasutamisel tulnuks iga järgmise etapi sega- miseks oodata mitu päeva, mis tähendanuks tööde lõpu edasilükkamist umbes aasta võrra. Katsetööde käigus purunes stabiliseeritud pinnale paigal- datud geotekstiil ja kruuspinnas hakkas vajuma. Juba sta- biliseeritud turvas surus külgedelt välja ja segunes muu hulgas koormamiseks paigaldatud kruusaga. Seega ei saavutatud mulde all ühtlast alust ja tulevikus oleks või- nud eeldada eri suurusega vajumite teket. Kokkuvõttes ei olnud mitte ükski retsept katselõigu nihke- tugevuse andmete põhjal selline, mis oleks taganud kogu teekonstruktsiooni vastupidavuse. See oli põhjus, miks otsustati mass-stabiliseerimisest loobuda, kogu turvas välja kaevata ja paega asendada.
Argipäevadel töötasime ööpäev läbi mitmes vahetuses. Kõige külme- mal ööl oli temperatuur üle 30 miinuskraadi, aga masinad ja mehed pidasid vastu. See oli määrava tähtsusega, et saada objekt 2022. aasta novembriks valmis.
Inten OÜ suutis keerulises majandusolukorras operatiivselt tarnida ja paigaldada 27 km pikkuses sõidutee piirdeid.
77
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook