MAA
Komisjon andis masinale hea hinnangu. Pisipuuduste kõrvaldamise järel oli plaan asuda masinat tootma. Katsetusi jätkati Tallinna tänavail veel järgmisel aastal, ent masina seeriatootmisse minekust või hilisemast rakendamisest andmeid ei ole. Edasistel aastatel katsetati Tallinna tänavail veel teisigi Boris Upine jää- ja lumetõrje- masinaid ja -seadmeid. Kohalike ratsionaliseerijate sahad ja puisturid 1950. aastate teiseks pooleks oli Eesti NSV automajandites kasu- tusel juba üle 100 saha, järgmise kümnendi keskpaigaks omakorda poole rohkem. Insener Arnold Volbergi ja teiste tollaste ratsionali- seerijate konstrueeritud lumesahkasid autodele, traktoritele ja teehöövlitele valmistati nii teedevalitsuste töökodades kui ka Paide Teedemasinate Tehases ja Kohtla-Nõmme mehaanikatöökojas. Liivapuisturid 1950. aastatel puudusid, mistõttu loobiti liiva teedele labidatega autokastist. Kohati tehti seda veel 1970. aastatelgi. Liiva ühtlasemaks puistamiseks oli mõnel pool veoauto kastile kinnitatud plekist koonusekujuline abivahend, mis oli üks paljudest ratsionali- seerimise korras loodud seadmetest. Mõnedel andmetel hakati 1960. aastatel autokastist labidaga liivalaotamist keelama, sest selline töö oli ohtlik ja tõi kaasa inimohvreid. Liivapuistureid eraldati Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumile tsentraalse jaotuskava järgi äärmiselt väikeses koguses (2–3 tükki aastas). Libedustõrjeks töötasid Maanteede Valitsuse mehaanikud-ratsionaliseerijad August Rebas, Lembit Kulgver ja Theodor Tomperk 1960. aastal välja liivapuisturi mudeli DP-1E, mis monteeriti veoautode ZIL-164 või ZIL-151 kastiosa ase- mele. Liivapuistur koosnes automootori väljalaskegaasidega soojenda- 3 tavast topeltseinaga punkrist. Punkri maht oli 2,74 m ja selles paik- nes tigutüüpi dosaator, mida käitati auto käigukastilt kaheastmelise koonilise reduktori jõu ülekandmisega. Söötjast kanti liiv puiste- kettale, mis asus auto esi- ja tagatelje vahel – sel moel liikusid puis- turi vedavad rattad juba puistega kaetud teeosal. Puisteketast sai reguleerida selliselt, et liivapuiste suunati ainult autost vasakule või
1950. aastate teiseks pooleks oli auto- majandites kasutusel juba üle 100 saha, järgmise kümnendi keskpaigaks oma- korda poole rohkem.
auto alla. Sellega loodi võimalus liivatada teekatet ühtlaselt auto tavapärasel liikumisel tee paremal poolel. Liivatatava ala laiust oli võimalik reguleerida 2,5–5 meetrini. Ühe punkritäiega sai liivatada 3–5 kilomeetrit teed. Puisteseadme katseeksemplar valmistati Jõgeva teedevalitsuses ja pärast katsetuste lõppu hakati seda tootma Kohtla-Nõmme mehaa- nikatöökojas. Seal valmis ligi sada liivapuisturit DP-1E. Puisturi konstruktsioon osutus praktikas edukaks, mistõttu organiseeriti tootmine ka Tallinna teedevalitsuses ja Läti teedemajandites (val- mistati üle 100 seadme). Seadme ja selle jooniste vastu tundsid huvi ka näiteks Gruusia maanteelased. Puisturite puudusel valmistati alates 1970. aastatest Kohtla-Järvel lisaseadetena ripp-puistureid, mis olid libedusetõrjel teedevalit- sustes kasutusel kuni 1990. aastateni. Seade paigaldati kallurauto luugi asemele. Puisteseadeks oli hambuline rull, mille ajamit käitati ekstsentrikseadmega auto tagaratastelt. Enamiku tööajast pidi kalluri kast materjali pidevaks juurdevooluks olema ülestõstetud asendis. Tänapäev Kaasaegsed läänemaailmas valmistatud lumesahad ja puisturid jõudsid Eestisse 1990. aastate alguses. Tegu oli Soome, Rootsi, Nor- ra ja Saksamaa riikliku abina jagatud kasutatud tehnikaga. Eesti teemasinate konstrueerimis- ja tootmistraditsioone kannab edasi 2003. aastal asutatud ettevõte Meiren Engineering OÜ. Eesti kapitaliga ettevõte arendab, toodab ja turustab kaubamärki Meiren Snow kandvaid lumesahkasid, mille abil hoitakse talviseid teid lumevabana Eestis, Skandinaavias ja mujalgi Euroopas. Meireni innovaatilised lahendused on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ja auhindu. Ettevõte on juhtivaid lumesahkade tootjaid Põhjamaades ja on silma paistnud kõrgtehnoloogiliste ja kvaliteetsete toodetega. Teedevalitsuste ratsionaliseerijate 1950.–1960. aas- tatel valmistatud puisteseade, mis kinnitati veoauto kastile, mida täideti kastist labidaga ja mis tagas ühtlasema puiste.
Kaasaegsed lääne- maailmas valmistatud lumesahad ja puisturid jõudsid Eestisse 1990. aastate alguses. Tegu oli Soome, Rootsi, Norra ja Saksamaa riikliku abina jagatud kasutatud tehnikaga.
84
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook