ÕHK
Õppuste raames harjutati ka, kuidas avariilisest bussist reisijaid päästa.
Hiljutine õppus Ülemiste järvel, mille stsenaariumi kohaselt tuli päästjatel tuua veest välja lennuki hädamaandumise järel sinna sattunud enam kui 40 reisijat.
Pole vahet, kas tegemist on lennuki, bussi või rongiga, kõigepealt tuleb päästa inimesed ja alles seejärel asutakse kustutama ning vara päästma.
Vette kukkumisel on kannatanute jaoks kõige suuremaks ohuks alajahtumine. Selle tõttu on eriti oluline kõik ohvrid võimalikult kiiresti veest välja saada. Tõhusaks abiks on seejuures suur päästeparv, mille kasutamist Plärts II raames esimest korda katsetati.
„Pärast õppust olime üsna rõõmsad, sest nägime, et aastatepikkune koostöö ja harjutamine on vilja kandnud. 2015. aastal tegime esi- mese samalaadse õppuse Ülemiste järvel ning võrreldes tolle korra- ga on toimunud väga suur edasiminek,” iseloomustab Silver Luik viimatise suurõppuse tulemusi. „Õppus näitas, et kõik kaasatud osa- lised teavad, mida neilt oodatakse, koostöö sujub hästi, eri amet- konnad tunnevad üksteist ja oma võimekusi ning nii toimiski seekord kogu õppus stsenaariumi kohaselt. Plaanis on järgmise aasta algu- ses sama olukord veel koos Päästeametiga n-ö lauaõppuse käigus läbi mängida, et harjutada ka strateegilise ja taktikalise juhtimise ehk siis kriisisituatsiooni operatiivse juhtimise poolt.” Õppuste stsenaariumide kokkupanekul arvestatakse põhiliselt sel- liste tegevuste harjutamisega, mis aitavad tagada lennujaama- teenuse osutamise ja reisijate turvalisuse tagamise. Neid on läbi aegade olnud erinevaid – näiteks korraldati gaasirünnakuõppus, kus stsenaariumi kohaselt oli reisiterminali ventilatsioonisüsteemi sattunud ohtlikku gaasi. Mullu aga tehti kõiki lennujaama hooneid mõjutav elektrikatkestuse õppus – elekter lülitati sisuliselt välja ja kontrolliti, kuidas töötavad lennuvälja tagavarasüsteemid, kuidas generaatorid käivituvad ja kuidas lennujaam vähemalt teatud aja toimiks ilma võrguelektrita. Õppustel jälgitakse iga pisimat detaili Luik räägib, et kui tegu on reisilennuki hädamaandumise või õnnetu- sega, käivitab see terve rea ettearvamatuid ahelreaktsioone – see
Õppused võivad toimuda erinevas formaadis. On olemas harjutus- õppused, kus kõik osalised ehk ametlikus keeles reageerivad ressur- sid teavad ette, mis on tulemas. Sellise õppuse eesmärk on eelkõige koostöö ja erinevate tegevuste harjutamine. Teine levinuim formaat on kontrollõppus. See tuleb kõigile ootamatult ja sarnaneb tava- pärase väljakutsega. Kontrollõppusega kontrollitakse ennekõike reageerimiskiirust ehk siis tegevuste vastavust protseduurireeglitele ja nende toimimist. Viimatine õppus – Plärts II Ülemiste järvel Alles hiljuti, septembrikuus, korraldati Ülemiste järvel harjutusõppus koondnimetusega Plärts II, kus lisaks lennujaama päästemees- konnale osalesid veel Päästeameti Põhja päästekeskus, Häire- keskus, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Tallinna Kiirabi, Tallinna Vesi, Lennuliiklusteenindus ja hulk vabatahtlikke. Viimaste rolliks oli etendada kannatanuid, sest õppuse stsenaarium nägi ette lennuki hädamaandumist Ülemiste järvele, mille tagajärjel lennuki kere puruneb ning kannatanuid on nii vees kui ka lennuki vrakis. Sellise sündmuse puhul on juhtohjad Päästeameti käes ja õppuse käigus keskendutakse peamiselt kannatanute otsimisele ja pääst- misele ning ametkondade vahelise sujuva koostöö harjutamisele.
102
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook