ÕHK
AJALUGU Ülemiste lennuvälja sünnilugu Toomas Türk , lennundusajaloolane Eelmise sajandi kahekümnendail algas Eestis regulaarne lennuliiklus, mille korraldajaks oli aktsiaselts Aeronaut. Lennud toimusid kahel liinil. Tallinna–Helsingi liinil lennati vesilennukeil ja Tallinna–Riia liinil maalennukeil. 1923. a ehitas Aeronaut vesilennukite teenindamiseks sadamasse angaari ning sõjaväele kuulunud Lasnamäe lennuväljale angaari, kontori- ja teenistushoone koos reisijatele mõeldud ruumidega.
924. a mai algul loodi Põhja-Euroopa õhusõidu liit (Nord Eu- 1 ropa Union), kuhu kuulusid lisaks Aeronaudile veel Läti lennu- selts Aero-Lat, soomlaste Aero OY, Danziger Luftpost ning Junkers Luftverkehrs AG. Kui varem olid lennufirmad koostöös lennuplaane ühtlustanud nii, et Tallinnast Riiga saabunud reisijad said jätkata saksa või läti lennukiga teekonda Köningsbergini ja vastupidi, siis Põhja-Euroopa liit loobus Köningsberg–Memel– Riia–Tallinna liinil ümberistumistest. Liin läks jagamisele nii, et ühe firma lennuk läbis liini algusest lõpuni, omavahel jagati nädalapäevi,
mil keegi lendas. Tallinna–Helsingi liinil lendasid Aeronaut ja Aero OY vaheldumisi.
Uus reisikorraldus tekitas Aeronaudile probleeme Lasnamäel. Lennuvälja kasutamiseks oli luba Aeronaudil, mitte aga Läti ja Saksa lennuseltsidel. Hooaja alguses lennuväelased arestisid Lasnamäel maandunud võõramaised lennukid ning liit oli sunnitud lennuühen- duse katkestama, kuni õnnestus ka läti ja saksa lennukitele Lasna- mäel maandumiseks luba saada. Lennuvägi ei vaadanud aga
Ülemiste järvel asunud Aero OY lennusild. Üle järve nuka paistavad Dvigateli hooned ja korstnad.
Foto: erakogu
110
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook