endiselt hästi välismaa lennukite ja eriti saksa lendurite maandu- misele sõjaväe lennuväljal. 1926. a suvehooajaks keelduti Aero- naudiga Lasnamäe lennuvälja kasutuse lepingut pikendamast. Olukorra lahendamiseks asus Aeronaudi juhtkond otsima kohta uue lennuvälja jaoks ning nende pilk jäi pidama Tartu maantee ääres Dvi- gateli tehase taga asuval maa-alal. Sama aasta oktoobris pöördus Aeronaudi tegevdirektor Jüri Ots kirjaga sõjaministri poole palvega seda algatust toetada. Väljavalitud platsist oli osa linna rendimaa, teine osa antud rendile sõjaministeeriumile ning ülejäänud eravalduses, kuid see olevat olnud müügis. Kõigi nende maatükkide omandamisel oleks lennu- välja maa-alaks kujunenud ida-lääne suunaliselt 450 sülda ja põhja- lõuna suunas 300–350 sülda. Ülemiste järve lähedus võimaldanuks samasse rajada ka vesilennukite sadama. Hoolimata hiljutisest tülitsemisest Lasnamäe lennuvälja jagamisel, leidis see ettepanek nii lennuväes kui sõjaministeeriumis toetust. Eraldiseisva eralennuvälja rajamist peeti hädavajalikuks, sobivaks peeti ka asukohta ning vesi- ja maalennukite aerodroomide kõrvuti asetsemist. Ministeerium oli valmis loobuma tema käes rendil ole- vast maast (vastava platsi eraldamisel mõnes muus sobivas kohas) ning soovitas riiklikult toetada lennuvälja väljaehitamist. Juhul kui Aeronaut peaks võtma kuulda sõjaministeeriumi ettepanekuid lennuvälja arendamisel, siis võiks neile kompenseerida kogu lennuvälja ehitusmaksumuse. Kuid seda lennuvälja valmimisel. Kahjuks ei võimaldanud Aeronaudi keeruline finantsseis sellise suure projektiga alustamist. Aeronaut jätkas lendamist Tallinna–Helsingi liinil, kuid ühest lennu- liinist (mida veel jagati Aero OY-ga) ei piisanud firma elus hoidmi- seks. 1927/28 talvehooaeg oli Aeronaudile viimane. Suvel Aeronaut enam ei lennanud, 1928. a novembris otsustas Vabariigi Valitsus kustutada Aeronaudi laenu, toetuseks saadud summad ning maksuvõla Lasnamäel ja sadamas asunud kinnisvara vastu. 1928. a suvisest hooajast hakkas Aero OY Tallinna–Helsingi liinil ük- si lendama. Sadamas asunud Aeronaudi angaari ja lennusilla ase- mel hakkas Aero OY kasutama lennusilda Ülemiste järve linna- poolsel küljel, üsna veepuhastusjaama lähedal. Rajati vaid lennusild, kontor asus linnas.
Foto: Ajapaik
Nehatu lennuväljal asunud puidust teenistushoone. REISIJAID TALLINNA LENNUJAAMAS 1921–1939
10 000 12 000 14 000 16 000 18 000
15 891
13 336
12 920
9815
8131
7608
0 2000 4000 6000 8000
4212
3866
3127 2983
2854
2684
2433
1685
1468 1288
1008
587 386
Allikas: Juursoo, Raul „Tallinn – Eesti õhuvärav aastail 1920–40.“ Vana Tallinn V (IX), Estopol, Tallinn. Lk 157-174.
Samal aastal taastus ka maalennukitega peetud ühendus Riia–Tal- linna liinil, ning avati ka uus ots Leningradi. Nimelt oli 1927. a suvel Köningsbergi–Riia liini teenindamise üle võtnud Saksamaa – NSV Liidu ühisfirma Deutsch-Russische Luftverkehrs-Gesellschaft, lühe- malt Deruluft. See 1921. a alustanud firma oli pidanud varem ühen- dust liinil Köningsberg–Smolensk–Moskva, kuid 1927. a suvel koliti vahepeatus Smolenski asemel Riiga. Samal suvel avati Aero OYga kahasse lennuühendus Helsingi ja Riia vahel ning peeti läbirääkimisi Riia–Leningradi lennuliini avamiseks. Siiski oli Tallinna asend nii Helsingi kui ka Leningradi liini jaoks soodsam ning nii sõlmis Deruluft lepingu Nehatu lennuvälja kasutamiseks. 1928. a suvel alustati len- de liinidel Berliin–Köningsberg–Riia, Riia–Tallinn–Leningrad ning Riia–Moskva. Derulufti lennuväli oli umbes 12 km Tallinnast Nehatu vallamaja läheduses endisel karjamaal kividest puhastatud ja häda- päraselt tasandatud lage plats, kuhu püstitati vaid üks laudadest reisijate- ja teenistushoone. 1932. a hakkasid Tallinna lendama ka Poola lennufirma LOT lennu- kid. Liinil Varssav–Vilno–Riia–Tallinn lennanud lennukite lõpp- peatuseks sai Lasnamäe lennuväli. Erinevalt sakslastest ning vene- lastest olid poolakad liitlased ning neile ei teinud kaitseministeerium takistusi kaitseväelennuvälja kasutamisel. Nii oli lennuliikluseks kasutusel koguni kolm erinevat lennuvälja.
111
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook