rite ja peaturbiinide puhul kasutatakse peaülekandena reduktoreid. Kui ühele võlliliinile töötab mitu peamasinat, peavad need olema reduktoriga ühendatud lahutatava siduri või hüdromuhvi abil. Tänapäeval kasutatakse diiselreduktor-peajõuseadmetega laevadel reeglina reguleeritava sammuga sõukruvisid, mis tagab laeva liikumis- kiiruse ja käigu (edasi/tagasi) muutuse ilma peamasina pöörlemis- sagedust muutmata ja väldib peamasina reverseerimisvajaduse. Diisel- ja turboelektrilaevadel kasutatakse elektrilisi peaülekandeid. Elektrilise peaülekande (electrical main transmission) puhul käitavad peamasinad (diiselmootorid või turbiinid) elektrigeneraatoreid, mille toodetud elektrienergia suunatakse pärast muundamist sõuelektri- mootorisse (elektrical propulsion motor) , mis on võlliliini kaudu ühenda- tud (gondelkäiturites (podded drive, pod propulsor) ka otse) käituriga. Otseülekannet (direct drive) kasutatakse aeglaste pööretega peadiisel- mootorite puhul – mootori väntvõll ühendatakse otse võlliliiniga. Abijõuseadmed (auxiliary powerplant) (abiauruseade ja laeva elektrijaam) on laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamiseks. Abiauruseade , mis koosneb abi- ja utilisatsioonikateldest (auxiliary and exhaust gas boiler) koos nende juurde kuuluvate auru-, toitevee-, kontroll- signalisatsiooni-, juhtimis- jt süsteemide, seadmete ning aparaatidega, otstarve on mootorlaeva soojusenergitarbijate ja abiturbiinseadmete varustamine auruga. Laeva elektrijaam (ship´s electrical powerplant) , mille koostisosadeks on elektrigeneraatorid, jaotusseadmed koos lülitus-, automaatika-, signalisatsiooni- ja kaitsesead- metega, on mõeldud kõigi elektritarbijate varustamiseks elektrienergiaga. Mootorlaevadel kasutatakse peamise elektrienergia tagajana diiselgene- raatoreid, kuid suurtel kaubalaevadel, kus utilisatsioonikatelde auru- tootlikkus normaalsel täiskäigu režiimil ületab soojusenergia vajaduse, on võimalik reisi ajal kasutada madalsurve auruga töötavaid turbogeneraa- toreid. Lisaks peab igal laeval väljaspool masinaruumi olema autonoom- sete süsteemidega avariielektrienergia allikas (tavaliselt avariidiiselgene- raator), mille võimsus peab ettenähtud ajalimiidi piirides tagama laeva eluliselt vajalike funktsioonide täitmise (avariivalgustus, käigutuled, side-, kommunikatsiooni-, navigatsiooni-, arvutivõrkude-, tuletõrje-, kuivendus- jt süsteemide toimimise). Peajaotuskilp on laeva elektrijaama koostisosa, millesse on paigutatud elektrigeneraatorite lülitus-, reguleerimise, mõõte- ja kontrollaparatuur ning kaitseseadmed. Peajotuskilbilt toimub elektrienergia jaotus kõigile laeva elektritarbijatele. Laeva abimehhanismid (ship´s auxiliary machinery) – jõuseadmeid ja laevasüsteeme teenindavad mehhanismid (pumbad, kompressorid, ventilaatorid, separaatorid, soojus- vahetid, puhastusseadmed jm). Laevaseadmed (ship´s gears) – laeva kasutust ja ohutust tagavad mehhanismid ja seadmed – laeva kursil hoidmine ja muutmine (rooliseade), ankurdus, haalamine (ankrupeli, ankrutaavet, peli, kepsel), lastikäsitlemine (vints, kraana, lift), päästevahendite veeskamine ja pardale tõstmine (paaditaavet) jne. Laevasüsteemid (ship´s piping systems) – laeva sõidukõlblikkust ja normaalset kasutust tagavad torustikud koos nende juurde kuuluva armatuuri, mehhanismide, seadmete ning kontroll- ja juhtaparatuuriga (nt ballastisüsteem, tulekustutussüsteem, olmesüsteemid – magevee- reo- ja heitvee-, ventilatsiooni-, õhu konditsioneerimise jm süsteemid). Laevajõuseadmete automaatikaseadmed ( a utomation equipment of ship power plant).
Veevarustussüsteem
Joonis: vt Mereviki
Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem. 1-magevee varutank; 2-veetöötlusseade (ultraviolett sterilisaatorid); 3-vastuvõtutoru; 4-ujukklapp; 5-veetarbijad; 6-sooja vee magistraal; 7-külma vee magistraal; 8-veesoojendi; 9-sooja vee ringluspump; 10-magevee pump; 11-kaitseklapp; 12-hüdrofoor; 13-sõelfilter.
Joonis: vt Mereviki
Kepsel
Kepsel. a) paigaldus kahele tekile; b) paigaldus tekile; c) ajami paigaldus teki alla. 1- püstvõll; 2- trummel; 3- ketitrummel; 4- reduktor; 5- elektrimootor.
Joonis: vt Mereviki
Võlliliin
1- sõukruvi; 2- dedvudseade; 3- dedvudseadme vööritihend; 4- sõuvõll; 5- äärik; 6- vahevõll; 7- kandelaager; 8- vaheseina tihend; 9- tugivõll; 10- tugilaager; 11- vahetükk; 12- hooratas; 13- võllipidur; 14- peajõuseade (peamasin).
Joonis: H. Punab. „Laeva jõuseadmed" Eesti Mereakadeemia, 2008
Tiivikkäitur, Voith-Schneideri propeller
Tiivikkäitur (A) on mehhanism, mille allosas on laeva põhjaga samas tasapinnas pöörleva ketta (1) külge võrdsete nurkade all kinnitatud vertikaalsed aerodünaamilise profiiliga, laagrites (3) pöörlevad labad (2). Tiivikkäituri tööpõhimõtet selgitab skeem B.
27
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook