EESTI MEREKAART 30 Iseseisvuse taastanud Eesti esimese merekaardi ilmumisest möödus tänavu 30 aastat Malle Hunt Tänapäevaste merekaartide koostamine ja trükkimine käivitati 1993. aastal, mil Veeteede Ameti ja kaardikirjastuse Regio koostöös ilmus üle viiekümne aasta taas omakeelne Eesti merekaart: nr 516, Pärnust Ruhnuni, Liivi laht; mõõtkavas 1:100 000. Sel puhul meenutame merekartograafia algusaegu tollaste Veeteede Ameti kartograafiaosakonna juhatajate Toomas Kivimäe ja Tõnis Siilanaruski ning nõuniku Vaido Kraavi avaldatud artiklite abil.
13.–15. sajandil. 16. sajandi lõpul ja 17. sajandil paistsid karto- graafia alal silma hollandlased. Eriti agaralt andsid nad välja merekaarte. Oma mereatlastega kogus kuulsust eelkõige Lucas Janszoon Waghenaer. Tema kaardistik valmis 1584. 1585. aastal – ja sisaldas muu hulgas nelja kaarti Eesti ranniku kohta. Rootsi ajal võis parimaks merekaardiks siinsete alade kohta pidada 1644. aas- tal Rootsi sõjalaevastiku lootsi Johan Månssoni käe all valminud Läänemere navigatsioonikaarti. Sajandi lõpus ilmus veel teinegi küllaltki arvestatav navigatsioonikaartide kogu, mille tarvis tehtavaid mõõdistustöid juhtis admiral Werner von Rosenfeldt. Nõukogude võimu pärandus Venemaa hüdrograafide 18. 19. sajandil valmistatud merealade – kaartidel kajastus kogu Eestit piirav meri. Üksikute kaartide kõrval hakati tsaariajal koostama ka atlasi: esimene meie merealasid
Eesti merealade mõõdistamisel ja kaardistamisel on küllaltki pikk ajalugu ning valgeid laike meil peaaegu ei ole uba vanaaja meresõitjatele oli selge, et ohutuks laevasõiduks J merel on tähtis teada oma asukohta ja seda, mis ees ootab. Tol ajal võis teavet merealade kohta saada üsna algelistelt rannajoone skeemidelt ja olulisemate maamärkide abil. Samuti olid abiks varasemad kogemused ja teistelt kuuldud kirjeldused. Mõningaste mööndustega võib esimeseks merekaardiks pidada Tüürose (Şūris) Marinose kaarti, mis valmis umbes aastal 100. Tol ajal kasutati kaarte meresõitudel üsna harva, kuna eelkõige hoiti silmsidet rannikuga. Päris merekaardiks saab pidada aga portolaane, mida tehti ja kasutati peamiselt Vahemere-sõitudel
29
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook