AJALUGU Hakkajad iga töö peale. Eesti sadamate pukseritest Reet Naber
Pukserid on laevad, ilma milleta ei saa läbi ükski mere- või jõelaevandusega seotud riik, olgu siis rahu- või sõjaaeg. Nad on nagu doktor Dolittle müstilised kahe peaga olendid lüka-tõmba. Eesti Vabariigis oli 1923. a neid hädavajalikke töörügajaid kirjas 15, 1928. a merel 20, sisevetel seitse. 1940. a oli laevaregistrisse kantud 19 kogumahutavusega üle 20 BRT alust, lisaks veel 13 väiksemat. Nad on korduvalt omanikke ja nimesid vahetanud. Ainuüksi kõigi nende lühiandmete kirjapanek nõuaks hulga lehekülgi, sestap on põhjalikumalt vaadeldud kolme riigi pukser- jäälõhkuja käekäiku, lisaks veidi ka teistest¹.
Tallinna sadam 1918. aastal. All vasakus nurgas piilub tubli sadamapukser Tutti.
¹ Lisa võib leida: Sammalsoo, Peedu. „Suure Tõllu“ väiksemad vennad. „Suur Tõll“ ja teised Eesti jäämurdjad. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel 2005.
Foto: Eesti Meremuuseum
39
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook