poldid ja ketid ning laev vajus veel, ligi kuue meetri sügavusele mut- ta. Tõstmine õnnestus alles 1921. aastal.
jaapani püssi ja 100 000 padrunit, mis saadeti kohe Narva rindele, kus meie esimesed vabatahtlikud seda pealetungivate punaste tagasitõrjumiseks hädasti vajasid. Detsembris alustas dessantoperatsioonidega Viru rannas lahingu- tegevust meie merevägi. Päris esimesel operatsioonil puksereid ei kaasatud, Tsitre dessanti 30. detsembril läks Hektor. 17.—18. jaa- nuari Utria dessandis olid ka Reval ja Wrangel (1926 Tugev). Vaja- dusel kasutati operatsioonidel kõiki selleks sobivad aluseid, sageda- mini olid neiks Hektor, Reval , Wrangel (1926 Tugev) ja Herkules/ ⁴ Tasuja . ⁵ Pukseriteta ei saadud üldse läbi, kui oli vaja suuremate laevadega sadamast välja või pikemale reisile mina. Näiteks kui Pitka läks 26. veebruaril Liepajasse, et püüda tagasi saada sakslaste äraviidud pukser-jäälõhkujat Herkules (tulevane Tasuja), vedisid Hektor ja Reval miiniristleja Lennuki sadamast välja ning kütuse kokkuhoidmi- seks pukseerisid teda Ristna tuletornini. Ehk nagu ajakirjanik kirjel- das: „Kaks puksiiri rakendatakse kut paar hobuseid ette, et naftat hoida.“ ⁶ Pingelised olid Revali ja Herkulesi päevad aprillikuu Heinaste operat- siooni ajal, kui Merejõudude juhatajal Johan Pitkal oli plaan maa- rinde toetuseks panna Heinaste sadamas maale dessant ja soomusrong. 16. aprilli hommikul kell neli väljus Tallinna sadamast mereväe eskaader, kus suurtükilaev Herkules pukseeris söepraami. J. Pitka sõitis 18. aprillil järele Revalil, kel slepis suur praam kitsa- rööpmelise soomusrongi ja soomusautoga Vahur. Jääolud olid sellised, et laevad jõudsid vaevaga Virtsu, sealt suutsid Herkules ja Reval läbi pressida vaid Ruhnuni ja ettevõtmine jäi pooleli. Pitka tuli Revali ja veel kolme laevaga Tallinna tagasi 23. aprilliks. Sel päeval avati pidulikult Asutav Kogu, mille saadikuks ta oli valitud. Pealinnas kardeti enamlaste mässu ja mereväelastest loodeti tõhusat kaitset. 7. mail 1919 kaotas Eesti merevägi ainukese laeva Vabadussõja ajal. Hektor pidi Tallinnast viima varustust rannavalve- ja sideposti- dele Keril ja Vaindlool. Kell 3.45 sõideti Pranglist kirdes kividele. Vett hakkas katlaruumi tulema, päästepump ei töötanud ja kolme tunni pärast vajus laev ära. Meeskond pääses paadiga Pranglile. Asja uurinud komisjon leidis, et kapten Valentin Berg ei tegutsenud kuri- tahtlikult, vaid oskamatult, hoolimatult ja kangekaelselt. Pääste- pump oli olnud umbes juba novembris, aga pärast puhastamist hakkas töötama vastupidi. Kapten õigustas end, et laevas puudusid peilingaator, transportiir ja muud navigatsiooniriistad, kompassi polnud korrigeeritud. Laeval olnud kogenud kaugsõidukapten Benja- min Valter tunnistas, et navigatsiooniriistu polnud kuskilt saada, seega tuli 33aastasel komandöril, kel oli purjelaevade rannasõidu kapteni tunnistus, sõita sõna otseses mõttes vaid silma järgi. Juuni- kuus tehti katset Hektor üles tõsta, aga läänetuul lõhkus kessoonid,
Tegelikult oli naissaarlane Berg värvikas kuju ja see polnud ta esimene jama. 8. detsembril pidi ta Haapsalust Tallinna pukseerima tõstelaeva ja viis väikest traalerit, aga ei arvestanud ilmaolusid ning kaotas tormis need kõik tagant ära. Kaks korda ajas ta detsembris laeva Väinameres kinni: Kumari leele ja Hari kurgus Eeriku kivile. Jaanuaris sai ta valju noomituse käsule mitte allumise pärast, õiendamist oli tal olnud ka loata relvade hoidmise ja salaviina pärast. Ta oli saadetud peavahti ja pääsenud vaid tänu kolleegide-kaptenite protestiavaldusele. 1918. a veebruaris mõistsid ta tagaselja surma punaväelased. Nood olid pagemisel tema juhtida olnud pukseri täis laadinud kõikvõimalikku kraami. Kapten jättis masinad külmaks ja ära viia seda ei õnnestunud. Omapärase ülesande said pukserid juulikuus. 6. juulil jõudis Tallinna lahele Briti lennukikandja Vindictive ning sõitis Naissaare ja Paljas- saare vahel täiskäiguga Vahemadalale kinni. Reval ja Tallinn koos kraana ja kuue praamiga töötasid koos brittide laevadega kaheksa päeva, et lossida laskemoon ja kütus, võtta maha mõned kahurid, et 185 m pikkust ja 12 600 tonnise veeväljasurvega hiiglast kergemaks saada. Kui „appi tuli“ läänetuul ja veetase tõusis paarkümmend senti- meetrit, suudeti ta madalalt lahti tõmmata. Ka rekvireerimata eralaevad tegid Vabadussõja ajal tublit tööd. Näi- teks 1919. aasta 27. mail asus Ruhnu poole teele vedurlaev Kom- pass ⁷ valitsuse delegatsiooniga elanike „pehmeksrääkimiseks“, et viimased ei kalduks Lätimaa poole. Lubati osta ära nende 16 tonni hülgerasva, vahetuskaubaks võeti kaasa valget (nisu)jahu, soola, 100 liitrit piiritust, 20 jaapani püssi ja nende jaoks padruneid. Vabadussõja ajal võtsid mereväelased ka mõned pukserid sõja- saagiks (priisiks). 13. jaanuaril 1919 Narva-Jõesuule lähenedes sõitis Lennuki komandör Georg Veigelin paari kilomeetri kaugusele rannikust ja hoidis laeva nii, et korstnasuits varjas ära Eesti lipu. Punaarmeelased pidasid lähenevat miiniristlejat Balti laevastiku alu- seks ning saatsid vastu pukseri Narova (Mereküla). See sõitis Lennuki külje alla ja vangistati koos meeskonnaga, nende hulgas Narva-Jõesuu komissar. Maikuu Ingerimaa operatsiooni ajal võeti Luuga jõesuus punaste käest ära pärnakate Triks ja Vilma ja pandi puid vedama. Landeswehri sõja ajal peteti 30. juunil ära Daugava suudmest välju- nud Vene lootsilipuga pukser. Suurtükilasuga peatatud laevalt lasti vette paat, mille Vambola mootorpaat konvoeeris Lennuki pardasse. Tegemist oli endise Pärnu H. D. Schmidti pukseriga Pernau (hiljem Sulev), mis oli 1918. a novembris omanikule tagastatud. Kapten arvas vastu minevat toiduainelastiga tulevatele Rootsi laevadele, et need ohutult Riiga lootsida. 2. juulil taganevaid Landeswehri üksusi jälitades vangistati Lielupe jõel sakslaste jõeflotilli alused O (hilisem suurtükilaev Meeme), Rudolf Kerkovius (Tõll) ja Pavel, mis anti lätlas- tele.
⁴ 1919. a 18. jaanuaril Utria dessandi ajal Mereküla all sai esimese naisena Vabadussõjas haavata Revali kokk Maria Afanasuli. ⁵ Pukserite tegevusest Vabadussõja ajal saab lugeda: Arto Oll. Eesti merevägi Vabadussõjas 1918—1920. Tallinn: Argo 2023. ⁶ Seekord veel laeva kätte ei saadud, Tasuja jõudis Tallinna alles 7. aprillil. ⁷ Kuulus ärimees Jakob Pärtselile, hiljem ka Forest, Musja, Siht, Jausa.
Vabadussõja ajal oli tegevuses üle 20 pukseri. 1920. aastal algasid ümberkorraldused rahuajale üleminekuks.
42
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook