HEA TEADA:
Keskkonnahoidlikud hanked aitavad potentsiaalselt vähen- dada teehoiu CO heitmekoguseid. 2 Transpordiamet on kavandamas innovatsiooni soodustavate hankemeetodite laiemat kasutust (projekteerimine-ehitus ja alliansshanked koos keskkonnahoiu kriteeriumidega). Transpordiameti eesmärk on 2030. aastaks vähemalt 50% teehoiutööde hangetest korraldada keskkonnahoidlike kriteeriumide alusel. 2027. aastaks soovitakse kõik riigiteede korrashoiu hanked teha keskkonnahoidlike kriteeriumide alusel. Transpordiamet koostab 2027. aastaks taristuehituse materjalide, ehitusmasinate ja -transpordi CO heitmete 2 andmebaasi. Eesti Taristuehituse Liit omalt poolt valmistab ette materjalide keskkonnadeklaratsioonid (EPD). Edasi saaks 2027. aastaks läbiviidud riigiteede ehitustöödel kasu- tada ainult EPDga deklareeritud asfaltsegu, betooni, tsementi, bituumenit, terast, muldkehamaterjali, killustikku, plasti, kae- vusid, tekstiile, hüdroisolatsioone ning taaskasutatavaid materjale. Eesti Taristuehituse Liit tagab 2030. aastaks EPDde olemasolu kõikidele hangetel kasutatavatele materjalidele. Eesti Taristuehituse Liit tagab väiksema CO jalajäljega 2 kohaliku materjali saadavuse, suurendab freespuru taaskasu- tust asfaldi katendikihtides ning tagab olemasolevate karjää- ride laiendamise ning vajadusel uute avamise ehitusobjektide lähipiirkonnas – nii plaanitakse vähendada materjalide mass- vedude CO . Eesti Taristuehituse Liit teeb omalt poolt võima- 2 liku, et 2030. aastaks kasutataks teehoiutöödel fossiilsete kütustega masinaid maksimaalselt kuni 50% ning 2026. aas- taks vähemalt 70% ning 2030. aastaks tehtaks kõik materjalide massveod vähemalt Euro V veokitega. Võimalusel kasutatakse teede katendis madalama temperatuuri ja väiksema CO jala- 2 jäljega asfaldisegusid ning freespuru. Kliimamuutustega arvestatakse projektide koostamisel. Projekteerimisel nähakse ette materjalide ja tehnoloogiate kasutamine, mis suurendaksid remontide vahelist aega ning vähendaksid uute ja/või täiendavate materjalide vajadust. Projektides arvestatakse ringmajanduse põhimõttega, mh taaskasutatavate ehitus- ja lammutusjäätmete võimalikult suures ulatuses kasutamist sama projekti raames. Projektlahendused ja konstruktsioonid projekteeritakse pidama vastu kliimamuutusest tingitud valingvihmadele, üleujutustele, tormidele, põuale, ekstreemsetele külma- ja kuumaperioodidele. Kliimamuutuse suurem jäitepäevade arv eeldab samas täiendavat libedusetõrjet. Transpordiamet hindab 2025. aastal teehoiutegevuse CO heitmekoguse 2 keskmiste suuruste väärtused, millest lähtutakse süsihappe- gaasi emissiooni vähendamise eesmärkide seadmisel.
Tõnis Tagger: Meil on ees- märk, et 2030. aastaks oleksid 50% Transpordiameti teehoiu riigihangetest
keskkonnahoidlike kriteeriumite alusel.
Ehitustöödel ja materjalide veol tuleb eelistada nüüdis- aegseid, säästlikumaid, biokütust tarbivaid ehitusmasinaid ja veoautosid. Teemaks on olemasolevate karjääride laienda- mine ja uute karjääride avamine võimalikult ehitusobjektide lähedal vähendades materjali massvedude CO heitme- 2 kogust. Euroopa Liit on otsustanud, et 2035. aastal ei müüda Euroo- pas uusi sisepõlemismootoriga sõiduautosid ega kaubikuid. Üleminek alternatiivsetele kütustele saab olema kiire, see hõlmab ka veokeid ja busse. 2040. aastaks peab veoautode saasteallikast keskkonda paisatava aine hulk vähenema 90%, see mõjutab ka ehitussektorit, sh materjalide tootjaid ja transporti. Oluline muudatus võrreldes senise hangete praktikaga on üleminek keskkonnahoidlikele hangetele teede projekteeri- mises, ehitusel ja remondil ning hoolduses. Millised tegemised seisavad koostööleppega seoses ees Transpordiametil ja Eesti Taristuehituse Liidul? Tarmo Trei: Enamikku tegevuskavas ettenähtust teeme Transpordiametiga ühiselt ja see saab paika töö käigus, et kelle õlul on põhirõhk mingi konkreetse tegevuse ettevalmis- tamisel. Uurime ka teiste riikide kogemusi, näiteks asfaldi- tööstuse puhul on meile toeks Norra transpordiameti koge- mus, kes on teinud suure sammu, hankides asfaldiga seotud töid väärtuspõhiselt. Käisime selle teemavaldkonnaga seon- duvalt aasta alguses Brüsselis ning kohtusime ka Euroopa Asfaldiliidu peasekretäriga, et arutada keskkonnhoidlikku- sega seotud arengusuundi. Tõnis Tagger: Muuhulgas on vaja 2027. aastaks ette valmis- tada keskkonnadeklaratsioonid (EPD) materjalide kohta – see on suur töö.
71
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook