kannatab liikluse sujuvus – iga suurele maanteele hädalahendusena paigaldatud foor teeb halba keskkonnale, tuues piirkonda täiendava CO ja müra. Teede ja ristmike rekonstrueerimisega kaasnev tee- 2 pikkuse vähenemine ja sujuvam liiklus annab olulise keskkonna- säästu – 5,3 km lühem Kose–Mäo uus 2 + 2 tee säästab igal aastal 2500 tonni CO võrreldes vana teega. 2 Trei: Keskkonnahoiu efekti annab teede hea seisukord, näiteks on hinnatud, et tasasemad ja väiksema veeretakistusega teed aitavad säästa kütust kuni 5%. Seega, kui teed on siledamad ja tasasemad, tekiks sellest igal aastal Euroopas ca 40 miljonit tonni vähem saas- tet. Võrdluseks: asfaldi tootmine teede seisukorra parandamiseks kogu Euroopas tekitab ca 10 miljonit tonni CO aastas. Seega inves- 2 teering teede seisukorra parandamiseks on igal juhul keskkonna- sõbralik tegu. Kas ja kuidas on plaan edasi liikuda teede digitaliseerimisega? Tagger: Isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuks, liikluse sujuvuse parandamiseks ja CO vähendamise eesmärkide täitmiseks on vaja- 2 lik teede 5G võrgu väljaehitamine. Veokite üksuse kasutamine koos või kolonnis sõites võimaldab säästa kütust ja vähendada CO kuni 2 10%. Samas nõuab veokite platooningu rakendamine täiendavaid vahendeid teede korrashoiuks. Milliseid üldiseid muutusi rohepööre teedeehituses veel kaasa toob? Tagger: Kliimamuutustega kohanemisega tuleb projekteerimise ja korrashoiu juhendite uuendamisele senisest enam tähelepanu pöö- rata. Kliimamuutusel on laiem mõju teedevõrgu toimepidevusele. Kliimamuutuse valingvihmadega toimetulek eeldab täiendavaid meetmeid nii ehituse ajal kui ka tee ekspluatatsioonil. Suvised kuumaperioodid mõjuvad rängalt raskeliikluse ristmike teekatetele. Transpordiamet teeb suurematele projektidele kliimakindluse analüüse ja hindab mõju kliimamuutusele.
Hiljuti kinnitati riigihangete strateegiline kava – Transpordiamet on siin isegi sammukese nõudmistest ees – võtab ka ise initsiatiivi ja loob tegevuskava, et teha rohkem keskkonnahoidlikke hankeid. Li- saks arvestame keskkonnahoidlike suundumustega projekteeri- mislepingutes. Näiteks 2023. aastal kasutati madalama tempera- tuuri ja väiksema CO jalajäljega asfaldisegu kahel objektil: Ao- 2 vere–Kallaste–Omedu taastusremondil ja Aespa–Hageri lõigu re- konstrueerimisel. Järgnevatel aastatel kavatseme selle tehnoloogia kasutamisega jätkata. Võrdluseks on hea teada, et Ühendkuning- riigis on 2040. aastaks kõik asfaldisegud alandatud temperatuuriga plaanitud, ka Ameerika Ühendriikides on niisuguste segude osakaal juba kolmandik. Põhjamaades tegeletakse CO jalajälje hindami- 2 sega teedeehituses juba kümme aastat. Oleme Põhjamaadest veidi maha jäänud, ent usutavasti suudame koostöös ESTELiga 2–5 aasta jooksul kiiresti tehnoloogias järele jõuda. Trei: Ettevõtetele on kõik muudatused ka väljakutseks – tegevus- kava on püütud luua reaalset olukorda arvestades ja seda hinnates, mida peaks olema võimalik saavutada. Vajadus keskkonnamõjusid vähendada on paratamatu – eks aeg toob selguse, ent keskkonna- deklaratsioonide (EPD) kaudu on see suunatav protsess. Tekib lisamõõdetavus ja ka ettevõtetel on huvi selles suunas liikuda. Ole- me ka kokku leppinud, et asjaolude muutumisel või täpsustumisel ajakohastavad pooled koostöölepingut ja koostöölepingule lisatud taristuehituse CO heitmekoguste vähendamise tegevuskava igal 2 aastal, arvestades mh teehoiuks kasutatavaid rahalisi vahendeid. Mida veel meeles pidada teedevõrgu investeeringute ja keskkonnahoiu puhul? Tagger: Riigi kärpeplaanid mõjutavad ka teede keskkonnahoid- likkust. Ühelt poolt – kui me ei ehita, siis justkui on meie CO jalajälg 2 väiksem, ent see lühiajaline sääst nõuab hiljem kallimaid ja suurema CO jalajäljega remonte. TEN-T teede rekonstrueerimise ja parklate 2 ehituse edasilükkamine pidurdab laadimistaristu rajamist maan- teede äärde. Kui olulised investeeringud jäävad tegemata, siis
73
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook