Teejuht talv 2023

MAA

ENNETUSTEGEVUS

Oktoobris oli Transpordiameti ristmeedia- lahenduse fookuses metsloomade ohutus

Kerstin Kolmann , Transpordiameti meediakampaaniate juht

Igal kevadel ja sügisel on põhjust rääkida teele sattuvatest metsloomadest, kes seal segadust tekitavad ja sageli ka ise kokkupõrkes sõidukiga kannatada saavad või hukkuvad. ktoobris oligi Transpordiameti ristmeedialahenduse fooku- O ses metsloomaga kokkupõrke vältimine. Teemat kajastati saates „Liikleja“, uudistesaates „Reporter“, Postimees Grupi portaalidesse loodud rubriigis „Liikleja“, raadiojaamades Kuku, Elmar ja MyHits ning lisaks Transpordiameti Facebooki kontol.

Oktoobrikuu „Liikleja“ saade uuris, kuidas metsloomaga kokkupõrkel käituda ja ennekõike, kuidas selliseid õnnetusi vältida.

„Liikleja“ saate 18. osa pealkiri oli „Metsloomal on alati peatee“

Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metslooma- dele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskuse liiklusinfo koordinaator Brita Puusemp rää- kis, kuidas suurulukite tuvastussüsteem töötab ning millega liiklejad süsteemi läheduses arvestama peavad. Eestis asub 2 + 2 ristlõikega teedel viis ökodukti. Ökodukt on sild, mis aitab loomadel ületada maanteid, raudteid või muid inimese loodud takistusi. Lisaks ökoduktidele on Eestis veel kolm suurulukitele mõeldud tunnelit, mis samuti ühendavad loomade elupaiku. Trans- pordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk rääkis saates, kelle- le ja miks on ökoduktid mõeldud, kuidas need ohutust suurendavad ja kuidas nendel ning nende läheduses liigelda tuleb. Lisaks andis Eesti Jahimeeste Seltsi projekti „Ulukid teel“ juht Urmas Salmu saates nõu, mida teha, kui õnnetust siiski ei õnnestunud välti- da. Saatejuht oli Jaanus Koort .

Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnne- tust metsloomadega ja seda tüüpi õnnetustes saab viga keskmiselt 20–30 inimest. „Eestis toimub kõige rohkem kokkupõrkeid Harju- maal, Tartumaal ja Pärnumaal – mida suurem liiklustihedus, seda rohkem on ka õnnetusi,“ rääkis Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu . „Ohtlikem aeg on õhtul alates kella 17st ja seda just sügiseti.“ Loodusemees ja -fotograaf Val Rajasaar rääkis saates, et juht peab mõistma, mida loom mõtleb. Tihti keerab loom keset teed ringi, sest ohtu nähes hakkab ta tagasi minema talle turvalist teed pidi – sinna, kust ta tuli. Rajasaar nentis, et metsloomad on loomult konservatiiv- sed: samu radu kasutatakse aastakümneid, kui mitte sadu aastaid. Kõige targem on sõites arvestada, et loom võib üle tee tulla ja valdav osa selliseid kohti on Eesti teedel ka asjakohase liikluskorraldus- vahendiga märgistatud.

TEEJUHT / NR 8