eed märkimist väärivad edulood seonduvad näiteks N tipptasemel mehitamata õhusõidukite ehitamisega, innovaatiliste digilahendustega lennujuhtimise vald- konnas ning kahtlemata ka lennukite hooldamisega. Viimati mainitud alal teeb juba aastaid ilma Magnetic MRO – ettevõte, mis teenindab maailmas enimlevinud lennukeid Boeing ja Air- bus, suuri lennukompaniisid nagu Emirates, Finnair, SAS, Virgin, Austrian Airlines jt, millel on üle maailma kümmekond tütar- firmat ja rohkesti välisesindusi nii kontorite kui ka liinilennukite hooldusjaamade näol. Alates 2018. aastast kuulub Magnetic MRO suurosalus küll hiinlaste börsiettevõttele Hangxin Aviation Services Co. Limit, ja et kuna viimane soovib siirduda rahvusvahelisele börsile, siis on võetud suund Hiina osaluse vähendamisele. Algse 100% asemel ongi see praeguseks kahanenud 85% tasemele ja eeldatavasti on mõne aasta pärast sellest järel alla 50%, kuna seda nõuavad börsi reeglid.
Magnetic MRO on sertifitseeritud tegema suurhooldust kahele lennukiperekonnale – Boeing 737 ja Airbus 320. Lepingud on mitme aasta peale ja praegune seis näitab, et paariks-kolmeks lähemaks talvehooajaks on ettevõtte angaarid välja müüdud. Teistele, ka suurematele lennukitele, tehakse lendude vahepealset liinihooldust lennujaamades üle Euroopa, aga sellega tegeleb 2019. aastal grupiga liidetud Hollandi ettevõte. Ärile keskendumisest sai pöördepunkt Aktsiaseltsi Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots on ettevõttes ametis 2007. aastast, mil ta alustas seal tööd lennundustehnikuna. Selleks ajaks oli ta lõpetanud Eesti Lennuakadeemia ning asunud Tallinna Tehnikaülikoolis õppima tootearenduse ja tootmistehnika erialal, mille ta lõpetas 2010. aastal. Üsna hoogsat karjääri tehes jõu- dis Mäeots eelmise kümnendi algul Magneticu tegevjuhi ameti- kohale. See oli aeg, mil Magnetic MRO (toonase ärinimega Air Main- tenance Estonia) ostis SASilt Baltimaade riskikapitali ettevõtte BaltCap ning võib öelda, et alguse sai uus ajajärk Tallinna lennu- jaamas lennukite hooldamises. Kusjuures nüüd sellele ajale tagasi vaadates tõdeb Risto Mäeots, et just siis sooritas ettevõte oma tegevuses 180kraadise pöörde ning muutus ainult Estonian Airi n-ö remonditöökojast ärikeskseks ise- seisvaks ettevõtteks. Risto Mäeots nimetab seda kulukesksest tulukeskseks saamiseks – ettevõtte ärifilosoofia kujundamisel tuli hakata mõtlema kommertslikult, tuli luua müügi- ja turundus- osakonnad ning kõik muu kaasnev. Suuresti aitas sellele kaasa uute kogenud inimeste toomine firmasse, sest just nemad panid aluse uutele suundadele, milleks eelkõige oli iseseisva kasumliku äri tege- mine, millega tänapäevani tegutsetakse ja jõudumööda pidevalt ka laienetakse. Mäeots tunnistab, et alguses oli väga raske ja oldi vaata et pankroti äärel – vähe sellest, et ettevõttes ei osatud ennast, oma tööd, oskusi ja teenuseid müüa, esialgu puudus üleüldse äriline mõtteviis, sest varem polnud ju muret – Estonian Airi ja SASi lennukid tulid hooldu- sesse n-ö vaikimisi ja paratamatult, selle jaoks polnud vaja põrmugi pingutada. „Õnneks tulime sellest välja ja nüüd lõikame neid vilju. Kusjuures ega mingit imet ei tehtud. Kui tuua siia kõrvale Põhja-Euroopa lennu- firmade saatus, siis tegelikult läheb Eesti lennundusel hästi, küsimus on selles, millist sektorit vaadata,” räägib Mäeots. „Lennukite ope- reerimine ja lendamine ise on alati olnud keeruline ja madala margi- naaliga äri. Aga lennundustööstus, mis puudutab tootmist ja hool- dust, on kulgenud pidevalt tõusvas joones. Alust niimoodi arvata kinnitab kasvõi tõsiasi, et kui praegu on n-ö taevas 26 000 kommertslennukit, siis 2033. aastaks oodatakse, et see arv suureneb 36 000 kanti. Selline prognoos pole õhust võetud, vaid tugineb juba praegu ametlikult sisse antud uute lennukite tellimustele.
Risto Mäeots peab Magnetic MRO edu vundamendiks omaaegset otsust Estonian Airi lennukite hooldusest lahti lasta ja keskendumist äri edendamisele üleilmses mastaabis.
Lennundustööstus, mis puudutab tootmist ja hooldust, on kulgenud pidevalt tõusvas joones. Risto Mäeots
97
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook