ÕHK
Omanikud ei kipu siinseid juhte kamandama Tänavuseks Magnetic MRO käibeks prognoosib Risto Mäeots um- bes 160 miljonit eurot – number, milleni Estonian Air, Nordica ega Xfly (Nordic Aviation Group) pole kogu oma ajaloo jooksul küündi- nud (näiteks 2022. aastal oli see 90,6 mln eurot). Nüüdse edu üheks võtmeks peab Mäeots aga asjaolu, et omal ajal ei jäädud kinni kodu- turule, vaid siirduti julgelt laia maailma. Praegu lähtub Risto Mäeots ettevõtet juhtides põhimõttest, et kõige parem oleks tänases maailmas olla ilma konkreetse identiteedita maailmajao, rahvuse või riigi mõttes. USA ettevõtetel on Aasias suhteliselt keeruline äri ajada ja vastupidi, mistõttu naljaga pooleks mõeldes oleks kõige parem olla ettevõte, mille omandus jaguneb 25% kaupa Aasia, USA, Euroopa omanike ja juhtkonna vahel. „Ma isiklikult ei tunneta seda tõesti palju räägitud hiinlaste inva- siooni. Mina saan viia ettevõtte visiooni ja strateegiat ellu omal pari- mal viisil, kapitali ja raha Hiinast suurtes kogustes peale ei tule, õigupoolest ei ole üldse tulnudki,” kirjeldab Mäeots. „Koroona- pandeemia ajal võtsime ka meie riigi toetust, oleme võlakirjaturgu- del aktiivsed, toome sisse erinevaid ärisuundi, näiteks koostöös ühe USA ettevõttega liisime lennukeid. Seega hangime kapitali erineva- test kanalitest ega looda, et Hiinast hakkaks seljakotitäite kaupa raha saabuma.” Ta lisab, et hiinlaste strateegia on ettevõtet kasvatada, et see lõpuks börsile viia, mitte sellest endale kasumit ammutada. Ja et börsile jõuda, müüvad hiinlased oma osalust vähemaks sedamööda, kuidas ettevõtte majandustulemused seda võimaldavad. Müügist saadud raha ei lähe dividendideks, vaid investeeritakse ettevõtte kasvu ja sedamööda ka börsile jõudmise hüvanguks. Majanduslik korralagedus sunnib raha piiri taha viima Nii jõuame jutuga servamööda ka Eesti kui riigi praeguse majan- dusliku olukorra ja siinse ettevõtluskeskkonna juurde. Kui praegu konsolideerib Magnetic Group 90% oma müügitulust Eestis, siis aasta, kahe või kolme pärast see muutub. Olgu siinkohal märgitud, et 2023. aasta lõpuks kujunevast 160 mil- joni euro suurusest müügitulust teenib Magnetic MRO reaalselt Eestis umbes 30 miljonit. Ülejäänu tuleb mujalt, aga deklareeritakse Eestis. „Olen aastaid püüdnud poliitilisel maastikul selgitada vajadust tea- tud reformide järele, et me saaksime jätkuvalt ka grupi käivet Eestis- se konsolideerida. Sellel pole aga paraku olnud tulemust, meie majanduskliima ja poliitmaastik on jätkuvalt väga ebastabiilsed ning praegu oleme seisus, kus loome Iirimaale holding -firma ja nii hakkame edaspidi konsolideerima grupi käivet Iirimaale,” kirjeldab Risto Mäeots põhjus-tagajärg vahekorda Magnetic MRO raha liikumises. „Üks põhjus on ka selles, et meie ettevõte on väga kapi- talimahukas, aga kapitali kaasamine Eestis on muutunud väga keeruliseks. Osalt tuleb see ka meie asukohast suure ja vaenuliku idanaabri kõrval, igatahes on Eesti muutunud investorite silmis äärmiselt ebapopulaarseks paigaks.”
Riigi jõukusele annab olulise panuse teatavasti eksport, Magnetic MRO on sajaprotsendiliselt eksportiv ettevõte ja kui me sellest osast oma SKPs nüüd ilma jääme, siis on määrav roll selles kahtlemata ka riikliku majanduspoliitika kujundajatel. „Olen ausalt öeldes väga pettunud, sest tegelikult ei tahaks konso- lideerida grupi käivet välismaale. Hinges olen ikkagi Eesti patrioot, aga kui ettevõtjatele pidevalt vastu töötatakse, siis lihtsalt ei ole võimalik tegutseda nii, et püüad teha ühe sammu edasi, aga samas tuleb kolm tagasi astuda,” iseloomustab Mäeots oma tundeid seoses riigis valitseva majandusliku olukorraga. Tehnilisi töötajaid hakatakse ise koolitama Magnetic MRO n-ö vaevleb teatud luksusprobleemi küüsis, sest praegu ettevõtte käsutuses olev hooldus- ja remondipind ei võimal- da vastu võtta kõiki lennukeid, kes siia tahavad hooldusesse tulla. Mäeotsa sõnul mõnevõrra ka laienetakse, aga mitte sellisel määral, mis veel paari aasta eest plaanis oli. Kõige suurema takistusena nimetab ta spetsialistide puudust – väikeses Eestis neid ei jagu ja mujalt pole võimalik neid ka vajalikul hulgal sisse tuua. Näiteks 2021. aastal avati Tallinnas lennukimootorite hooldus- keskus, tänavu kevadel aga rajas Magnetic uue angaari, kuhu paigu- tati Inglismaalt üles ostetud firma lennukidetailide tootmise tehase sisseseade. Ajendiks oli BREXIT ja kulude kokkuhoid. Kui kunagi moodustas hooldusäri Magnetic Groupi käibest suurema osa, siis tänaseks on see langenud kolmandale-neljandale kohale. Uued ärisuunad seonduvad lennukite interjööridetailide disaini ja tootmise, varuosade müügi ja rendiga, liisingutegevuse, inseneritöö arendamise ja koolitusega. Grupi üle maailma asuvates kontorites tegeldakse põhiliselt varuosade ostu, müügi ja vahendamisega. Muide – õige pea alustab tegevust Magnetic akadeemia, lennuki- tehnikute koolituskeskus, sest ettevõttes jõuti arusaamisele – riik- likust süsteemist piisaval hulgal spetsialiste peale ei tule. Nii otsustati neid ise koolitama asuda, oodatud on kõik, kel suur huvi insener-tehnilise töö vastu ja hea inglise keele oskus. Muid määra- vaid tingimusi ei seata. „Palkame tänapäeval hästi palju suhtumist,” märgib Risto Mäeots. „Olen seda usku, et CVd ja oskusi annab koolitada, aga suhtumist mitte.” Stressiga tuleb õppida elama Üheks vastutusrikkamaks osaks lennukite hoolduses jääb ikkagi reaalne töö õhusõiduki kallal ja just seda tööd tehakse Tallinnas. Risto Mäeots räägib, et inimliku vea sisse sattumise võimaluse miinimumini viimiseks on tehnilisel personalil kohustus iga kahe aasta tagant läbida inimfaktorikoolitus. Lisaks on teatud lennuki lennukriitiliste komponentide puhul tööd dubleeritud. Remondi lõpus tehakse maapealsed testid ning lisaks peab keerulisemast remondist tulnud lennuk läbima ka kindlate manöövritega lennutesti, selleks on olemas eraldi testpiloodid.
98
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook