VESI
Siis tuli pikk vahe. Vast sundis merendusele tähelepanu pöörama valmistumine 1980. aasta olümpiaregatiks. Selleks ajaks olid spetsialistid suutnud veenvalt kõigutada seisukohta, et merenduses nagu sõjanduseski eesti oskuskeelt ei vajata. Regatiaastal anti välja Heino Linnu ja Arvet Tetsmanni „Purjetaja sõnaraamat“ ingliskeel- sete purjetamisalaste terminite vene-, saksa- ja eestikeelsete vaste- tega. (Ja renoveeritud Paksus Margareetas avati meremuuseumi esimene näitus). 1981. aastal ilmus Kulno Olevi koostatud 560-leheküljeline „Inglise- eesti-vene meresõnastik“. Seda ei saa otse terminoloogiakomisjoni teeneks arvata, aga käsikirja kallal nägid vaeva terminoloogia- komisjoni asutajaliikmed Kristjan Torop, Edmund Russow ja Uno Laur. Sõjamehed said oma vene-eesti sõjanduse sõnaraamatu 1986. aas- tal. Selle koostajate Enn Veskimägi, Heino Ernitsa ja Vello Varega pidasime suurtükitorni müüride vahel maha päris mitu lahingut lahingulaeva pärast. 10. aprillil 1996 oli meie suurpäev. Reisilaeva Mare Balticum pardal sai teoks kauaoodatud „Mereleksikoni ” esitlus. MerLe koostami- seks oli kulunud tosin aastat. Vahepeal oli vahetunud riigikord, kirjastusest Valgus saanud Eesti Entsüklopeediakirjastus, lõppenud oli aeg, kui välismaist päritolu infot sai meremeeste ning tuttavate endi raha eest ostetud ning enam või vähem hõlma all toodud kirjandusest. Kaante vahele oli saanud teatmeteos, milles üle saja autori, kahekümne toimetaja (vastutav toimetaja Harry Õiglane, juhtivtoimetaja Olev Luhaveer), retsensentide ja illustreerijate toel püüdsid lisaks märksõnade selgitamisele avada ka nende sisu ja tausta. Raamatu tiraaž oli vist 25 000 ja hind üpris soolane, üle 400 krooni (keskmine brutopalk oli sel ajal alla 3000 krooni). Tänapäe- vaks on sisu mõneti juba veidi vananenud, kuid ühtki teist sama- laadset Eesti-keskset merendusväljaannet pole. Ürituse aukülaliseks oli president Lennart Meri. Ta oli oma paadi- ehituse huvi ajul komisjoni koosolekuil osalenud, leksikoni suhtes nõu andnud ning oma nõtke sulega meid lahingulaeva-küsimuses toetanud. Ta tunnetas (nimigi tal ju paslik) kirjutamata mereseadusi. Paadunud hilinejaks tituleeritu saabus minutipealt ettenähtud ajal koos kapten Alar Kasega (tema onu Jüri Kask on aktiivne nõukoja liige praegugi ja isa Arno Kask leidis ka Eesti Riikliku Merelaevanduse ülemana mõnikord aega koosolekuil osaleda). Kulus järgmine tosin aastat. Detsembris 2008 sai kaante vahele „Inglise-eesti meresõnaraamat ”, väljaandjaks Veeteede Amet Eesti Keele Sihtasutuse kaasabil. Kaanetekst tutvustab 23 merekeele nõukoja liikme ja juhtivtoimetaja Uno Lauri töö tulemusi järgnevalt: „Meresõnaraamat sisaldab üle 30 000 märksõna, sama mahuka eesti-inglise terminiloendi, arvukalt merenduses kasutatavaid lühen- deid, rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide ja olulisemate konventsioonide nimekirja. Sõnaraamatusse on koondatud võimali- kult palju merendusega haakuvate valdkondade termineid. On püütud tuletada uusi eestikeelseid oskussõnu; kui see pole õnnes- tunud, on antud ingliskeelse termini seletus. Sõnade mõistmise hõlbustamiseks on ka paljudele eestikeelsetele terminitele seletus lisatud.“
Foto: Peedu Sammalsoo erakogu
Junga ostis meresõnastiku ja pahandas: „Kurat, siin pole mitte ühtegi sellist sõna, mida meie pootsman kasutab!“ Erialasõnastike koostamine on mahukas, aga hädavajalik töö, mis nõuab mitmete tegevusvaldkondade asjatundjaid. Eriti oluline on korrektsus ametlikus asjaajamises, ebatäpsused võivad olla ras- kete tagajärgedega. Nii pole ka imestada, et esimene eestikeelseid merendustermineid- väljendeid sisaldav sõnaraamat on 1908. a Leipzigis välja antud „Käsiraamat meremeestele vene, saksa, läti, rootsi, inglise, prant- suse ja eesti keeles.“ Selle koostas Vene kaubandus-tööstusminis- teeriumi kaubalaevanduse osakonna tellimusel Kuramaalt pärit, Viljandis Maagümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õppinud, Tallin-nas abiellunud diplomaat parun Alfons Julius Heyking, kes tollal oli Vene konsul Newcastle upon Tyne'is. Sealt leiab näiteks termini igasugu- sed prahi-tükid , nüüdiskeeles segalast . 1925. aastal ilmus Kindralstaabi Topo-hüdrograafia osakonna väljaandel Johan Mey koostatud „Inglise-eesti meresõnastik mere- kaartide ja lootsiraamatute juure“, 1936. aastal Jaan Hermi 216-le- heküljeline „Inglise-eesti ja eesti-inglise meresõnastik“. Selles oli ka termin parvlaev . August Gustavson (1894–1941, VR II/3) oli kireva elulooga merendus- ja poliitikategelane, produktiivne kirjamees. Alates 1919. a Tallinna Merekooli õpetaja, 1940. aastast direktor. 1920–1940 ajakirjade Laevandus ning Laevandus ja Kalaasjandus toimetaja.
2013. aastast kättesaadav sõnaraamatu elektrooniline variant on aadressil http://www.eki.ee/dict/meri/
14
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook