VESI
Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Peeter Väling
LIDAR-iga mõõdistamise alad lennukiga.
on väga palju ja need on madalmeres sõitmisel peamine oht. Lisaks saab LIDAR-iga väga hästi tuvastada ka veepinnaga tasa olevaid ja veepealseid kive. Mõlemad on olulised navigatsioonikaartidele kandmiseks, eriti veepinnaga tasa olevad kivid. Batümeetrilise LIDAR-iga saab mõõdistada ka maa kohal, s.t see võimaldab tuvas- tada täpse üleminekupiiri maa ja vee vahel ning seeläbi määrata täpse rannajoone. LIDAR-eid on palju ja nende võimekus on erinev, kuid kõik vajavad tööks teatavaid tingimusi. Esimene oluline töötingimus on vee läbipaistvus. Reeglina jõuab LIDAR-i signaal põhjani kuni kahe, vahel ka kahe ja poole Secchi ketta sügavuseni. Secchi ketas on valge ketas, mille nähtavuse järgi mõõdetakse vee läbipaistvust. Vee läbipaistvus sõltub põhja iseloomust, taimestikust ja ilmast. Teine oluline töötingimus on põhja peegeldusvõime, mis on näiteks mudasel põhjal tunduvalt väiksem kui liivasel. Neid omadusi arvesse võttes on ka Eesti vetes võimalik leida aja- ja kohaaknaid, mil LIDAR-iga mõõdistamine oleks võimalik. Siin on oluline just paindlikkus: sobivate tingimuste korral peab saama
võimalikult kiiresti reageerida ja kindlas kohas mõõdistustööd ära teha. See ei pruugi olla võimalik, kui mõõdistaja tuleb lennukiga kaugelt. Pole tõenäoline, et mõni ettevõte suudaks kogu aeg vajalikul määral valmis olla ja piisavalt kiiresti reageerida, seda enam, et Eestis selliseid ettevõtteid ei ole. Seetõttu oleks Eesti jaoks parem lahendus omada vajalikku LIDAR-it ja veelgi parem, kui seda saaks kasutada droonilt. See võimaldaks kiiresti reageerida ning teha vajaduse korral mõõdistusi kas või vaid mõni tund päevas. Nii saaks LIDAR-i ja drooniga sobivaid hetki ja kohti valides kogu madalmere mõne aastaga üle mõõdistada. LIDAR-i lennukilt kasutamisel on veel üks probleem: lennuk vajab mitme kilomeetri pikkusi mõõdistusliine. Eesti madalmere mõõdis- tamiseks pikad liinid hästi ei sobi, sest see tähendaks, et vajalikule mõõdistusalale tuleks lisada märkimisväärne osa ümbritsevast alast, et lennuk saaks mõõdistusliinidel lennata. Minu hinnangul tuleks eespool mainitud 2400 ruutkilomeetri asemel lennukiga mõõdistada 3400 ruutkilomeetrit. 2022. aastal mõõdistas Norra mõõdistusfirma Transpordiameti telli- musel Väinameres üht 20 ruutkilomeetrit suurust testala. Selle mõõ- distamine maksis 35 000 eurot. Seega läheks 3400 ruutkilomeetri mõõdistamine lennukiga maksma ligi kuus miljonit eurot. Kuna testi- mise aega ei olnud võimalik pikalt valida – parim aeg on varakevadel, kui taimestikku on veel vähe ning ilm peaks olema mitu päeva vaik- ne –, ei õnnestunud mõõdistada optimaalsetes tingimustes. Mõõ- distamise ajal oli vee läbipaistvus 0,7 meetrit. Testala mõõdistuse tulemusena saime andmeid kuni 1,4 meetri sügavuseni, kuid andme- kvaliteet oli üsna kehv ning väga palju oli tühje kohti ja vigaseid süga- vusandmeid.
Nii saaks LIDAR-i ja drooniga sobivaid hetki ja kohti valides kogu madalmere mõne aastaga üle mõõdistada.
18
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook