Transpordiamet on pidanud läbirääkimisi ka maailma ühe võime- kama mõõdistusettevõtte FUGRO-ga, nende pakkumise järgi läheks 3400 ruutkilomeetri suuruse ala mõõdistamine maksma ligi viis miljonit eurot. Lisaks on FUGRO kasutuses üsna kehv LIDAR, mille punktitihedus ei ole Eesti vete jaoks piisav. See tähendab, et sellega ei leiaks merepõhjast ka kahe meetri suuruseid kive üles. Aeg on edasi läinud ja nüüd on olemas ka LIDAR-id, mida saaks kasutada droonidelt. Üks selline seade on . RIEGL-i VUX-820-G RIEGL-i esindaja sõnul maksab see LIDAR koos vajaliku tarkvara ja väljaõppega 300 000 eurot. Lisaks kergusele on LIDAR-il ka väga hea andmetihedus – mitukümmend punkti ruutmeetri kohta. Kuna VUX- 820-G on kasutatav droonilt, on vaja ka sobivat drooni. Droon peaks suutma järjest lennata märksa kauem kui tavapärased mõni- kümmend minutit ehk kuni aku tühjenemiseni. Üks sobiv droon on Acecore'i . Droon on varustatud generaatoriga ja suudab Noa hybrid kaheksaliitrise paagitäie bensiiniga järjest lennata üle kahe tunni. Drooni hind on 89 000 eurot, seega oleks LIDAR-i ja drooni maksumus kokku 389 000 eurot. Lisades sellele koolitus- ja varu- osade kulud, kujuneks drooniga madalmere täieliku mõõdistamise võimekuse orienteerivaks maksumuseks umbes 400 000 eurot. See on tunduvalt vähem kui lennukiga mõõdistusteenuse hankimine ning võimaldaks ka paindlikult tegutseda. Tõsi, see eeldab, et hüdro- graafid peavad ennast koolitama ka droonioperaatoriteks, kuid lisaoskused ei jookse kunagi mööda külge maha. Loomulikult võiks teenuse ka sisse osta, kuid kuna tegemist on väga uue tootega, mis ilmus turule 2025. aasta lõpus, ei ole veel ettevõtteid, kellelt seda teenust osta. Samuti tekitab küsimusi sellise lahenduse paindlikkus. 2026. a aprillis korraldas RIEGL-i Helsingis asuv esindus Nordic Geocenter Transpordiametile Paljassaare lahes süsteemi tutvus- tava mõõdistuse. Kasutati drooni Acecore Noa, mis töötab vaid akudega ja suudab järjest lennata paarkümmend minutit. Tehti kaks veerandtunnist lendu, mille jooksul mõõdistati 32 hektari suurune ala. Mõõdistatud sügavuste vahemik oli 0–7 meetrit ja katvus keskmiselt 20 punkti ruutmeetri kohta. See tähendab, et
Foto: Priit Vellamäe
Droon Acecore Noa.
midagi märkamata ei jäänud. Ilmaga vedas, mistõttu oli vee läbi- paistvus väga hea ning nagu andmetest näha, ei häirinud ka mudane põhi. Transpordiametil on selle piirkonna kohta 2004. aastal mitme- kanalilise sonariga mõõdistatud andmed. Kuigi nii pika aja peale võivad merepõhja reljeefis toimuda üsna ulatuslikud muutused, oli 2004. ja 2026. aasta andmete kokkulangevus üllatavalt hea – keskmiselt 10–20 cm. Korraga kaetud ala oli 0,5 meetri sügavusel ligi 60 meetrit lai ja kahe meetri sügavusel üle 70 meetri lai. Seega oli mõõdistamine umbes seitse korda efektiivsem kui see lehviksonariga võimalik oleks. Lisaks ei tule LIDAR-i mõõdistuse käigus „auke” täita, sest kõrvutiste mõõdistusribade ülekate on nii suur, et neid ei teki. Demo näitas, et RIEGL-i batümeetrilise drooniga kasutatav LIDAR sobib Eesti madalmere mõõdistamiseks ning seda meetodit tuleks kasutada. Esimesed sammud sel teel on astutud: esialgu püüab Transpordiamet saada toetust Riigikantselei innofondist.
Fotod: Vladimir Karpin
Nordic Geocenteri Paljassaare lahes tehtud demokaardistamine.
Demokaardistamine koos varasema lehviksonari mõõdistusega.
19
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook