VESI
AJALUGU
Kuidas Tallinn jäämurdja sai Reet Naber , ajaloolane
Jäämurdja Stadt Reval alustas tegevust 3. veebruaril 1896 ja oli oma aja tõsiselt võetav jäämurdja. Ta tegutses peamiselt Tallinna reidil ning vajadusel viis laevu ka Suurupi ja Naissaare alla või Paldiski sadamasse. 870. aastal käiku antud Balti raudtee ja selle hilisem 1 laiendamine võimaldas ühenduse Moskva ja Peterburiga. See mõjutas tunduvalt Tallinna sadama käivet: aastail hills & Son omanik parun Johann Karl Étienne Girard de Soucanton oli olnud üks Balti raudtee ehitamise algatajaid ning tema asetäitja Erhard Arnold Julius Dehio alustas 1880. aastal tegevust laeva- maakleri ja viljakaupmehena.Pakkumised esitati mitmetele Soome, Rootsi, Taani ja Saksa laeva- ja masinaehitusettevõtetele. 1895. aas- tal tehti otsus Saksamaa Stettini (Szczecin) Vulcan-Werke AG laeva- 1 tehase kasuks.
1873–1880 kasvas see üle nelja korra. Oma eelise kaotas Tallinn pärast Peterburi merekanali valmimist 1885. aastal, mis oli süven- datud nii, et sinna võisid sõita suuremad kaubalaevad. Konkurentsis oli võimalik olla vaid siis, kui suudetaks hoida sadam aasta ringi laevatatav. Selleks ei piisanud Vene-Balti Päästeseltsile 1888. aastal ostetud jäätugevdusega kere ja jäämurdetääviga päästelaevast Meteor, mis oli suuteline rajama laevateed kuni 45 cm paksuses jääs. Kaubanduse, laevanduse ja tööstuse küsimuste otsustamisel mõjukas Tallinna Börsikomitee hakkas 1891. aastast otsima võima- lusi jäämurdja tellimiseks. Komitee esimees, kaubamaja Th. Clay-
Laupäeval, 4. novembril 1895 lasti laev tehases vette. Ristiemaks oli Börsikomitee mehaanik Niklas Laurini tütar, kes manitses: „Sinu u kohus on hoida Tallinna sadam kangete külmadega lahti ja nii võimaldada kasvatada mitte ainult Sinu ehitajate, vaid kogu Tallinna elanike jõukust. Ristin Sind nimega Gorod Revel“.
1 Samas ehitati 1912–1914 jäämurdja Suur Tõll.
30
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook