mis toetab vaimsest tervisest rääkimist ning probleemidega tegelemist. Ettevõtte juhtkond ja personaliosakond peaks olema avatud arutama oma töötajatega erinevatel teemadel ning olema võimaluste piires vastutulelik. Sama printsiipi peaks järgima ka laeva kapten ning iga osakonna juhataja laevas. Magistritöö raames läbiviidud uuringu põhjal selgus, et ettevõte peaks tagama vaimse tervise tuge, kusjuures vaimse tervise alast abi võiks pakkuda keegi väljastpoolt laeva või tulevikus asjakohase koolituse läbinud sertifit- seeritud laevapereliige. Võttes arvesse, et vaimse tervise olulisus on ühiskonnas aina rohkem teadvustatud teema, siis on positiivne, et enamik uuringus osalenud meremeestest (85,3%) arvas, et ettevõte peaks tagama vaimse tervise toe. Oluline roll on ka laevakaptenitel. Tihti pöördutakse oma muredega kapteni poole. Siinkohal on kapten lüli ettevõtte ja laevapere vahel, vahendamaks nende muresid. Töötajad peavad teadma, et nende mured ja vajadused on olulised, nad on ära kuulatud ning vajadusel saavad nõu ja abi. „ Sellises olukorras on tiimi liidril (osakonna- juhatajal) suur väljakutse, kuidas hoida oma meeskond motiveeritud, heas toonuses ja vaimselt tervena. Märksõnadena võiksin välja tuua intensiivsema suhtlemise oma meeskonnaga: teavitada kõiki, et on normaalne tunda muret või hirmu ning pakkuda omalt poolt tuge nen- de mõtetega hakkama saamisel, rohkem arutlusi nii päevakajalistel, töö- kui ka muudel teemadel nii individuaalselt kui koos suurema grupiga. Avatus, suurem ja igaühe kaasamine annab hea tõuke tuge- vama tiimi tekkeks ning arenguks.” (Sisend uuringust). Magistritöö autor käis välja ka idee, et tulevikus võiks olla mere- meestele koostöös vaimse tervise spetsialistidega loodud vaimse tervise koolitus. Ideed toetab ka tehtud uuring, kus osalejad märki- sid, et vaimse tervise abi võiks pakkuda keegi laeval, näiteks osakonnajuhataja. Koolituse läbinud meremeestel on olemas oskused hoida oma vaimset tervist heal tasemel ning ära tunda varaseid märke vaimse tervise languse kohta ja pakkuda tuge oma kolleegidele. Nimetatud koolitus tuleks väga hoolikalt läbi mõelda ning peab olema vabatahtlik. Väljatöötatud koolitusega võivad
Helen Link
Foto: Marcus Kallavus Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane ja tüürimees agistritöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja mil määral M vajavad laevapere liikmed psühholoogilist nõustamist ja abi oma karjääri jooksul. Põhjalike tulemuste saamiseks saadeti ankeetküsitlus erinevatesse ettevõtetesse, ametiühingule ja kutseliitudele, kaasamaks erineva tausta ja kogemusega meremehi ning viidi läbi intervjuud. Analüüsi tulemusena selgus, et ligi neljan- dik uurimuses osalenud meremeestest (23,2%) tunneb vajadust psühholoogilise abi järele merel töötamise ajal või meresõidu kar- jääri lõppedes ning tulemust kinnitavad ka läbiviidud intervjuud. Uuringu tulemusena selgus, et meremeeste hulgas on vajadus psühholoogilise abi järele suuremal või vähemal määral olemas, seda olenemata soost, vanusest, ametikohast, suhtestaatusest ning tööstaažist. Peamised murekohad meremeeste jaoks Meremehed tunnevad end teistest töötajatest erinevalt oma töö- ja elumustrite tõttu, mida on võrreldud reguleeritud, piiratud ja eral- datud vangla- või varjupaigamaailmaga. Võrreldes maismaal tööta- jatega on merel olukord teistsugune. Laev pole mitte ainult mere- meeste töökoht, vaid ka koht, kus nad elavad, magavad ja suhtle- vad. Erinevaid murekohti ja probleeme on meremeeste jaoks mitmeid. Nagu ka uuringust selgus, siis ühe isiku jaoks võib stressiallikaid olla mitu, mõni suurema kaaluga kui teine, kuid ka kõige tühisemana tunduvad mured võivad ajaga suureks paisuda ja hakata mõjutama vaimset tervist. Meremeeste peamised murekohad läbiviidud uuringu põhjal on eemalolek perekonnast, halvad suhted mees- konnakaaslastega, toitlustamine ning piiratud võimalused sisus- tada vaba aega. Uuringu tulemusel selgus, et meremehed ootavad suuremat ettevõtte poolset panust parendamaks meeskonna- liikmete heaolu laeval töötamise ajal, näiteks tagades interneti kasutamise võimaluse ja suurema ning kvaliteetsema valiku tege- vusi vaba aja veetmiseks. Lisaks selgus, et meremehed soovivad ühiseid üritusi koos meeskonnaga. Ühiste ürituste võimaldamine aitaks kaasa sõbralike ja usalduslike suhete tekkimisele meeskon- nas. Meeskonnaüritustest peaks kindlasti osa võtma ka laeva juht- kond. „ Minu töö ei ole olla psühholoog, aga paratamatult ma näen ja kuulen, kuidas kolleegidel on muresid, stressi. Mehed teevad näo, et kõik on korras, aga tegelikkuses vajavad ka nemad vahetevahel tuge enda probleemide ja emotsioonidega toimetulekuks.“ (Sisend uuringust, vanemtüürimees) Kuidas jõuaks vajalik abi meremeesteni? „Kuidas jõuda sinnamaani, et abi vajav inimene julgeks abi paluda?“ (Sisend uuringust). Väga oluline ettevõtete puhul on luua kuvand,
Meremeeste peamised murekohad on eemalolek
perekonnast, halvad suhted meeskonna-
kaaslastega, toitlustamine ning piiratud võimalused sisustada vaba aega.
37
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook