õte tutvuda Belgias toimetava riigi- M laevastikuga tekkis mullu detsem- bris, kui alustati tööd Eesti erinevate veesõidukiparkide liitmise plaaniga ning leiti, et Belgias on sarnane mudel juba üle 20 aasta töötanud. Belgiat ja Eestit üks ühele võrrelda on muidugi võimatu. Nende riigi valitsemine on jagunenud suures pildis neljaks: kõige kohal on üldine valitsus ning sealt allpool juhitakse riiki piirkonniti. Flaami regioon põhja pool, Valloo- nia lõunas ja Brüsseli pealinnaregioon. Kokku elab Belgias üle 11 miljoni inimese, kellest ligi 6 miljonit Flaami regioonis. Flandrias on 68 kilomeetrit merepiiri ning 1357 kilomeetrit sise- veeteid, Belgias pole ka ühtegi saart. Flaami regioonis töötab riigilaevastik nimega Vloot, mis keskendub avaliku sektori tööüles- annete täitmisele vee peal nende haldamise,
arendamise ja opereerimise kaudu. Nende iga- päevaelugame lähemalt tutvuma läksimegi.
Esimene päev oli täis sisutihedaid esitlusi Vlooti tööst. Vlootis töötab üle 500 inimese, kellest ligi 90% on laevadel, ja umbes 50 vee- sõidukit, mis on jaotatud nelja asukoha vahel: Oostende, Antwerpen, Vlissingen ja Gent. Ette- võtte peamised tegevused on lootside trans- port, hüdrograafia, parvlaevandus, otsingu- ja päästetööd, teaduslikud uuringud koostöös teadlastega, poitööd, politseile laevade taga- mine, kalapüügi kontroll, reostustõrje, vee- teede märgistamine ning piirivalve ja tolli tegevusteks laevade tagamine. Veesõidukeid on pigem vähem, aga need on mõõtmetelt suuremad, et olla valmis täitma Põhjamere rasketes oludes erinevaid ülesandeid.
Teenuse kvaliteedi kõrgel hoidmiseks toimub Vlooti laevastikus järjepidev väljaõpe. Iga laev läbib iga nädal minimaalselt ühe laevasisese õppuse ja ühe ühisõppuse teiste laevadega.
Foto: Vloot
31
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook