60 meetri pikkune SWATH-laev Wandelaar. Foto: Vloot
Enamik laevapere liikmeid, kes alustavad Vlootis, läbivad sisseelamise perioodil põhjaliku väljaõppe kõigi Vlootis olevate laevatüüpide kohta. Eesmärk on tagada meeskondade roteerimise paindlikkus.
järel ning see annab kollektiivile kõrge kvaliteedimärgise. Nagu ütles ka Vlooti personalijuht, siis nende jaoks ei ole töötajad lihtsalt numb- rid, vaid tahetakse pakkuda kõigile võimalusi parimaks arenguks ning laia oskustepagasit. Vloot on 2000. aastate keskpaigast võtnud suuna erinevate algatus- tega panustada rohepöördesse. Näiteks võtsid nad ette nn eco- sailing projekti, mille tulemusel hoiavad kuus 17 000 liitrit kütust kokku, kuna ei sõida laevade täiskiirusega. Praegu on suund liikuda nii laevastiku kui ka autopargiga nullemissiooni suunas ning para- jasti panevad nad kokku roheinvesteeringute plaane 2030. aastani. Külastuse teisel päeval tutvustas Leeuwerck Eesti delegatsioonile Ostendis ja Antwerpenis olevaid laevu. Meie õnneks olid torm Euni- ce'i tõttu Ostendis kõik laevad sadamas ning neist suurim 60 meetri pikkune ujuklaev (SWATH-laev) Wandelaar valmistus merele sõit- ma. Tormi tõttu oli kõikidel siseveeteedel liiklus peatatud, koolid läksid pärastlõunast kinni, rongiliiklus peatatud, pargid kinni ning antud soovitus püsida kodus. Sama tormi tõttu jõudsime Eestisse ka päev hiljem, kuid see-eest ühes tükis. Lennujaamas tagasilendu oodates, mis lükkus järgmise päeva õhtusse, oli meil hea võimalus veel saadud infot seedida ning jagada esmaseid muljeid. Mõned Eesti riigilaevastiku jaoks olulised küsimused olid Belgias lahendatud väga lihtsalt, nt laevade märgis-
tus ja hankimine. Kõike ei saamuidugi üks ühele üle võtta, kuid ühtse riigilaevastiku loomisel ei peame hakkama ka jalgratast leiutama.
Lääneranna hinnangul on Belgia kogemus hindamatu ning tõestab, kui palju on võita riigil laevapargi ja laevaperede kesksest arendami- sest ning haldamisest. Enim jäid kõlama ühtne standard, võit kulu- efektiivsuselt ja laevade optimaalne kasutus ning andsid kinnitust, et Eesti riigilaevastiku loomisel on jumet. Nüüd jätkub töö Eestis, et koos seitsme riigile kuuluva laevastiku ja veesõidukipargi esindajatega kevadeks laevastike liitmise plaan kokku panna. Koos Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnaameti, TalTechi ja teiste ülikoolide, Eesti Lootsi ja Pääste- ametiga jätkub töö, et jõuda tulemuseni, mis võimaldab kõikidel asutustel oma ülesandeid paremini täita ning tuua Eesti riigilae- vastiku korraldus 21. sajandisse.
33
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook