VESI
Merekeele nõukoda terminite võrgus
MEREKEEL
Malle Hunt , merendusterminoloog, Transpordiamet
Oma valdkonna eestikeelseid termineid vajavad kõik ministeeriumid ning nende hallatavad valdkonnad, k.a veebipõhine suhtlus, teaduspublikatsioonid ja eesti- keelne e-riik. Tuleb arvestada, et mere- keel on väga oluline osa merekultuurist, nagu keel on olulisim osa meie kultuurist üldse. Ilma eesti keeleta ei oleks meil oma riiki, ilma merekeeleta mereriiki. ereterminite korrastamise ja süstematiseerimisega on M Eestis tegeletud juba peaaegu pool sajandit, sest 1973. aastal loodi Eesti Meremuuseumi juurde mere- terminoloogia komisjon. Selle mõtte algataja oli kaugsõidukapten Uno Laur, kes oli üheksa aastat töötanud Kaug-Idas venekeelses keskkonnas ja tagasi Eestisse tulles nägi, et Eesti Merelaevanduses ja laevadel on töökeeleks vene keel, räägiti mingit ebamäärast segakeelt, kus oskussõnad olid valdavalt venekeelsed, nt: „Kupata pootsman polubakile, pangu svartovkaks praspil, pradolnõi, spring ja prisimnoi valmis“. Kapten Laur oli lõpetanud merekooli esimese sõjajärgse lennu eesti keeles ja teadis, et eestikeelsed oskussõnad on olemas. Nii kogus ta kokku keeletundlikud missioonitundega merendusspetsialistid: kaptenid, purjetajad, merendusajaloolased, sadamakaptenid ja mitmed merekooli õppejõud. Oma teadmistega toetas keeleteadlane Rein Kull. Laur sai kokkuleppele Eesti Mere- muuseumiga, et võiks nende ruumides kokku tulla ja nii asuti eesti merekeelt „päästma“. Kirjutati artikleid ajalehtedesse ja hakati pidama teatmeteose koostamise plaani. Trükistest ja veebiväljaannetest Meremuuseumis hakati koos käima kord kuus. Igal koosolekul jagati välja märksõnad, mida omavahel vahetati ja arutati. Kui märksõnu oli kogunenud juba piisav hulk, paluti Eesti
Mereentsüklopeedia veebis
36
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook