VESI
energeetika alase terminoloogia töörühma Eestis praegu pole, ent vajadus on olemas, sest kui spetsialistid terminitega ei tegele, tegelevad nendega inimesed, kellel puuduvad erialased teadmised. Hea terminikomisjoni näitena toodi merekeele nõukoda, kus koos erialaekspertidega töötavad filoloogid ning nii saab spetsialisti pakutud sisu õigesse vormi. Muuhulgas diskuteeriti tehismõistuse ning selle arengute ja võimaluste teemal ning arutleti selle üle, millised on Euroopa võimalused tehisintellekti arendamisel USA ja Hiina edusamme arvestades ning kas tehisintellekti peaks kartma. Kas masintõlke täiustudes vajataksegi enam tõlkijaid? Kas masin diagnoosib täpsemini kui arst? Kõlama jäi mõte, et arvutile tuleks kindlasti õpetada selgeks eesti keel, sest seda ei tee meie eest mitte keegi teine. Arutati ka täpsete terminite üle – näiteks on ingliskeelse sõna emission korrektne tõlge heitmed, mitte emissioon ning süsiniku- neutraalsus ja kliimaneutraalsus on erinevadmõisted. Nüüd oleme inglise keele lausmõju sees, kuhu sattusime 1990. aas- tate algul. Inglise keele surve teeb raskeks see, et inglise oskus- keeles on teistsugune ütlemisviis, teine stiil. Markantselt väljendub see õiguskeeles. Ka eurodirektiive ja määrusi tuleks tõlkida nii, et väljendustasand peab võimalikult täpselt katma sisutasandit, seepärast tuleb igal sammul arvestada eesti keele võimalusi ja eripära. Tuleb pidevalt korrata terminoloogia põhitõde: lähtu mõis- test, s.o vaata asjale otsa, tee mõiste endale selgeks ja siis ütle emakeeles, mis see on . Igal keelel on omadmõisteväljenduse viisid ja vahendid. Eestlased on suutnud luua arenenud kirjakeele, sh oskuskeele kõigi elualade jaoks, oluline on nüüd see, et noored põlvkonnad peaksid emakeelt väärtuseks.¹ Merekeele nõukoja liikmeteks on praegu merenduse eri valdkonda- de keelehuvilised inimesed. Enim on kapteneid ja endisi meremehi sillalt, tekilt ja masinast, on tudengeid ja õppejõude, ajakirjanikke ja filolooge – kokku 20 sõbralikku ja üksteist toetavat eesti meest ja naist. Nõukojal on pidevalt käsil mingi suurem projekt, millest on saanud leksikon, sõnaraamat, või terminibaasi osa. Mitu aastat tegelesime MER-märgendiga sõnade korrastamisega avalikes andmebaasides, vaatasime üle nii õigekeelsussõnaraamatus (ÕS) kui ka võõrsõnade leksikonis leiduvad meresõnad. Ja kõige selle vahepeal muidugi eurotõlkide ja teiste huviliste küsimused, millele tavaliselt meili teel vastame. Maailma tähtsaim mereohutuskonventsioon SOLAS nüüd selges ja ladusas eesti merekeeles 2021. aasta jääb nõukojale meelde erilise sündmusega – valmis viimaste aastate tähtsaim töö – SOLASe konventsiooni eestikeelse teksti terminoloogiline ühtlustamine ja toimetamine. 25. novembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks SOLAS konventsiooni eestikeelse tõlke, mis on tähtsaimmeresõiduohutust reguleeriv rahvusvaheline dokument. Eesti liitus 1974. aastal Rahvusvahelise Mereorganisat- siooni (IMO) poolt välja töötatud rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel (ingl k. International Convention for the Safety of Life at Sea – SOLAS) juba 1991. aastal, kuid konventsiooni lisa ja selle liiteid ei ole varemtõlgitud ning avaldatud.
Tuleb pidevalt korrata terminoloogia põhitõde: lähtu mõistest, s.o vaata asjale otsa, tee mõiste endale selgeks ja siis ütle emakeeles, mis see on.
Kiitust väärib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendusosakond, kes ei leppinud esialgse konarliku tõlkega, vaid soovis saada kvaliteetset tulemust, saates teksti merekeele nõukojale arvamuse avaldamiseks. Nõukoja liikmed, nii kaptenid kui ka mehaanikud, ei saanud sageli aru, millest tõlkes on räägitud. Pidevalt võrreldi lauseid ingliskeelse ja vahel ka venekeelse ametliku tekstiga. Rohkem kui 500-leheküljeline tekst on väga keerulise ülesehitusega, täis merendustermineid, millele sageli üht kindlat eestikeeset vastet on keeruline leida. Pärast pikki arutelusid jätkus 10 merekeele nõukoja liikmel usku endasse, et tullakse toime ja asi on panustamist väärt. Lisaks otsiti mõned eksperdid ka väljastpoolt nõukoda. Eriti suure töö tegid ära tõlkija Annika Naame ja merendusajakirjanik Madli Vitismann, kes kogu teksti lause lause haaval selgesse eesti keelde panid. Kui tekkis küsimus, kuidas ühe või teise reegli täitmine on tänapäeva reisilaevas korraldatud, siis sai alati vastuse Eesti uusima reisilaeva Megastar kaptenilt Vahur Sõstralt. SOLAS – Safety of Life at Sea – on Titanicu huku järel alguse saanud ja pidevalt täiendatav Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üks tähtsamaidmeresõiduohutust tagavaid reeglikogumikke, mis kehtib teatavast suurusest alates kõigile maailma tsiviillaevadele. Ainus erand on laevad, mis Põhja-Ameerikas Suurelt Järvistult merele ei välju. SOLASe reeglite täitmist kontrollivad iga riigi mereadministrat- sioonid, Eestis seni Veeteede Amet ja alates 2021. aastast Trans- pordiamet. SOLASe eestikeelne tekst on aluseks ka teistemerealaste normatiiv- sete aktide koostamisel. Aegade jooksul tuleb palju uuendusi ning ka need on vaja kiiresti viia vastavusse eesti merekeele traditsiooni- dega. 2021. aasta septembris hakkasime üle vaatama mereoskussõnade esitust Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaalis Sõnaveeb, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. Merekeele nõukojas arutleme oskussõnade üle pidevalt ja nõusta- me soovijaid meili teel. Kord kuus toimuvate koosolekute järel vormistame teokirja (protokolli), mille lisame juba 2005. aastast täiendatavasse ühendfaili, mida saavad kõik huvilised vaadata Transpordiameti kodulehel merekeele nõukoja rubriigis. Samast leiab ka lingid Merevikile ja inglise-eesti meresõnaraamatu e-varian- dile.
¹ „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018—2027. Keel loob väärtust“ (eelnõu).
38
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook