MAA
Tallinna–Narva maantee Kukruse– Jõhvi projekti tuli Brüsselis kaitsmas projektilahenduste asjus natuke teisel arvamusel ja vaja oli leida kompromiss. käia, sest välis- eksperdid olid
Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix
läänepoolse ümbersõidu II ehitusalal, kuhu jääb ka kurikuulus Riia ringristmik. „Suvi tuleb väga keeruline. Objekti valmimistähtaeg on küll järgmise aasta märtsis, aga kolmel talvekuul ju töid ei tee ehk objekt peab tegelikult valmis olema juba aasta lõpuks. See tähtaeg on üsna kriitiline,“ tõdeb Konsap. Aga selline ongi tema jaoks omanikujärelevalve igapäevatöö – ehitustegevuse kontrollimise kõrval tuleb hinnata olukorda, riske ning aidata nõu ja jõuga, kus vaja. Soomeni on veel minna Kuigi Eestis on omanikujärelevalve valdkond aastatega jõudsalt arenenud, ei küüni see veel Konsapi eeskujuks oleva Soome tasemele. „Neil on koostöö ja usaldus. Näiteks ei korralda tellija asju ise, vaid usaldab järelevalvet. Kõik käib inseneri kaudu, kes teeb otsuseid ja saadab need tellijale teadmiseks ning kooskõlasta- miseks. Meie erinevus on see, et järelevalvest minnakse tihti mööda, insener on vahel nagu postkast,“ kirjeldab Konsap. Europrojektidega alustamise ajal juhtus sageli, et tellija esindaja tuli objektile ja hakkas töövõtjale tellija projektijuhi teadmata korraldusi jagama. Viimastel aastatel on tellija, järelevalve ja töövõtja koostöö läinud Konsapi sõnul siiski palju paremaks. „Ehitusprojektide eduka lõpetamise eelduseks on hea meeskonna- töö ja partneritevaheline usaldus. Probleemidest tuleb vabalt rääkida ja neile tuleb otsida lahendusi, mitte hakata kedagi kohe süü- distama. Kui eksid, siis tunnista seda, ära hakka hämama, eksimine on inimlik.“ Konsap tõdeb, et tal on tohutult vedanud, sest on saanud olla osaline huvitavates projektides, teha rahvusvahelist koostööd, töötada koos toredate kolleegidega, kohtuda paljude huvitavate inimestega ning kogu aeg õppida ja kogedamidagi uut.
Mehe pere oli sel ajal toetav, eriti kuna erakonsultandina Aserbaid- žaani maanteeameti heaks töötades ei olnud vajadust pidevalt kohapeal olla. „See oli mu tööelus kõige mõnusam aeg, mil ma ei pidanud kedagi palju kamandama ja sain seada oma tööaega täpselt nii, nagu mulle vaja,“ meenutab Konsap, tunnistades, et juhtimine ei ole talle tegelikult kunagi eriti meeldinud. Tagasi Eestis, asus ta tööle konsultatsioonifirmasse Skepast & Puhkim, kus tal tuli pidada üheksat ametit samal ajal. „Üks väga huvitav projekt oli näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tellitud konsultatsiooniteenus, mis oli seotud eurorahade kasutamisega Eesti raudteejaamade liiklusohutuse ja liikuvuse parandamiseks,“ sõnab Konsap. Tema ülesanne oli nõustada kohalikke omavalitsusi ja kontrollida, kas eurorahaga renoveeritavate raudteejaamade taristuprojektid on abikõlblikud. „Sõitsin ühe aasta jooksul peaaegu kogu Eesti risti-põiki läbi, käisin eri valdades, raudteejaamades, kohtusin huvitavate inimeste ja põnevate kohtadega.“ Alates 2017. aastast tegeleb Konsap omanikujärelevalvega. Seda, kuidas ta järelevalve juurde jõudis, ei tea ta isegi täpselt öelda. „Bakuust naastes tuli tegeleda kõigega, milleks kõlbasin. Eri pakkumisi vastu võttes juhtusin saama järjest rohkem järelevalve- tööd. Samas tuleb tõdeda, et teede ehitamise ja järelevalvega olen eri viisidel tegelenud ju kogu aeg.“ Algul tuli järelevalvet teha väiksematel projektidel, kuid see hakkas Konsapit mingil hetkel tüütama. Siis sai ta aga järelevalve mees- konna projektijuhiks Kose–Võõbu teelõigu ehitusel, mis võttis kolmeks aastaks kogu tema aja. Nüüd on mehe tähelepanu Tartu
60
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook